Vana elektrivõrk sunnib mikrotootjaid maksma liitumise eest hiigelsummasid
Elektrilevi teeb mikrotootjatele miljonilisi hinnapakkumisi. Ühelt poolt on selge, et enamik Eesti elektrivõrgust rajati ajal, mil igamehe elektritootmisest ei osatud undki näha, kuid kriitikute sõnul on riigiettevõtte eraklientidele esitatavad kalkulatsioonid kohati naeruväärsed.
Majaomanik Paul unistas kodus päikeseenergia tootmisest, aga sai liitumispakkumise hinnaga 13 miljonit eurot. Kuigi pärast "Pealtnägija" sekkumist selgus, et tegu oli eksliku kalkulatsiooniga, on Elektrilevi pakkumised mikrotootjatele pöörased. Riigifirma ise ütleb, et investeeringud ongi tohutud ja kusagilt peab raha tulema.
"13 või 16 miljonit, minu jaoks vahet ei ole. Ma pean paberist järele vaatama täpselt, mis seal oli, sest seal oli viimane lause, et aga võib veel rohkem minna," ütles Elektrilevi klient Paul Mõtsküla.
"Liitumine maksab X summa, summa on väga kõrge. Kui selle liitumisega ei nõustu, siis see tühistatakse," sõnas Elektrilevi klient Aleksander Leonov.
Tartu külje all Kõrvekülas elav Paul Mõtsküla ja Harjumaal Kosel elav Aleksander Leonov ei tunne teineteist, kuid nad on ühtemoodi takerdunud juhtmetesse, mille on pununud asjaajamine Elektrileviga. Leonov soovis laiendada enda kodust päikeseparki ja Mõtsküla oma kodu juurde päikesepargi rajada, aga mõlemad härrad põrkusid enda sõnul võrguoperaatori pööraste hinnapakkumistega.
"Siin on vaja muutusi. Inimesed, kes peavad täna tagama Eesti kõige suuremas jaotusvõrgus taastuvenergia kokkukogumise ja võrku edastamise, ei ole kahjuks huvitatud selle tegemisest, vaid töötavad sellele vastu," kritiseeris Leonov. "Meediast täna muud ei kuule – meil on vaja juhitavat võimsust, meil on vaja taastuvenergiat –, aga reaalsus on kahjuks hoopis teistsugune."
Elektrilevi kinnitab, et lähiaastatel investeeritakse võrgu arendusse sadu miljoneid eurosid, kuid paratamatult ei jõua riigiettevõte igal pool nii kiiresti tegutseda, mis tähendab, et mõnes kohas võibki mahtu suurendada sooviv klient saada pehmelt öeldes krõbeda pakkumise.
"On piirkondi, kus on ka väikeste liitumiste puhul vaja väga suuri võrgutugevdusi teha, mis ulatuvad ka miljonitesse eurodesse," selgitas Elektrilevi liitumisteenuste üksuse juht Marii Uduvee.
Aleksander Leonov on sideelektriku haridusega, üles ehitanud eduka side- ja elektrilahendusi pakkuva firma ning orienteerub voltides, vattides ja amprites oluliselt paremini kui keskmine kodanik. Nii isikliku varustuskindluse kui ka rohelise maailmavaate tõttu lasi ta oma Pirita jõe käänulisel kaldal asuva kodu juurde rajada esimese osa päikesepaneelide pargist koos akudega juba kümme aastat tagasi ning on seda aastate jooksul täiendanud.
"Ma olen taastuvenergiast väga vaimustuses ja olen täna mikrotootja kahel kõrvuti asuval krundil – kodu, kus ma elan, ja naaberkinnistu. Mul on päikesepark mõlemal kinnistul ja olen mikrotootja maksimumvõimsusega 15 kilovatti," rääkis Leonov.
Veterinaariharidusega, loomade südameprobleemidele spetsialiseerunud Paul Mõtsküla motiivid olid väga sarnased, kui ta kaalus kodust elektritootmist.
"Äkki peaks olema keskkonnasõbralik ja kasutama elektriautot. Mingil hetkel on see ilmselt peaaegu paratamatus, vaadates, mida viimasel ajal on kütusehinnad teinud. Ja kõlas üsna ootuspärase mõttena, et paneks endale väikse koguse päikesepaneele ja väikse aku sellise arvestusega, et kataks majavajadusi ka juhul, kui näiteks on mingisugune päevane või halval juhul paaripäevane katkestus," lausus Mõtsküla.
Mõlemad küsisid Elektrilevilt hinnapakkumist, palju maksaks nende liitumine võrguga juhuks, kui nad sooviks oma päikesesärtsu ka turule müüa. Kose mees Leonov soovis oma kahel kinnistul juurde kummalegi kümme kilovatti müügivõimsust. Esimene pakkumine, mis sisaldas väidetavalt ka Eleringi töid, oli 56 000 eurot.
"Kuna ma olen hingelt ikkagi elektri- ja telekomitaustaga inimene, siis mulle väga pakkus huvi, mis 56 000 eest tehakse, ja mitmete täpsustavate küsimuste käigus sain vastuse, et nad on teinud arvutusvea," meenutas Leonov. "Nad olid suhelnud ka Eleringiga ja leidnud, et siiski oleks vaja veel täiendavalt 1,3 kilomeetrit 10-kilovatist õhuliini rekonstrueerida. Ja ka Eleringi tööd lähevad suuremaks. Mulle esitati uus hinnapakkumine maksumusega üle 120 000 euro."
Kogu kuid kestnud kirjavahetus on pikk ja äärmiselt tehniline, aga selle käigus muutis Elektrilevi korduvalt seisukohta: kord langes hind ka 48 000 euro peale, aga siis hüppas viimati üle 72 000 euro. Keerukaid vaidluspunkte on palju ja Leonovi sõnul on mõnedki tööd väljamõeldud ning ta kahtleb isegi, kas Elektrilevi jaoks kõigile kooli füüsikatunnist meelde jäänud Ohmi seadus üldse kehtib. Aga meest paneb kõige enam imestama, et liitumissoovi rahuldamiseks tuleks välja vahetada nüüd juba 1,7 kilomeetrit õhuliini tema kodust kümnekonna kilomeetri kaugusel.
"See ongi kõige hämmastavam, et see 1,7 kilomeetrit liini tuleb rekonstrueerida hoopis teisel suunal – Koselt vaadates Vaida suunal, 12 kilomeetri kaugusel minu kodust. Ja väga keeruline on aru saada sellest, kuidas saab see minu liitumisega seotud olla," nentis Leonov.
"Aga sellel hetkel, kui ta need liitumistaotlused tegi, olid need kõik kulud põhjendatud ja neid tuleb teha. Ehk tema liitumispakkumises oli reservskeemi kulu. See tähendab, et kui Kose alajaamas on rike või suuremate seadmete hooldus, siis toidetakse seda liitumispunkti Aruküla alajaamast," põhjendas Uduvee.
"Ja ma arvan, et ma ei ole ainus Eestis, kellele üritatakse sellist olukorda tekitada. Kuna asi on tavainimese jaoks tehniliselt nii keeruliseks, arusaamatuks ja infovaeseks viidud, siis sellest ei suuda üldjuhul keegi läbi närida, sest sulle antakse üldjuhul hind. Kui sa sellega ei nõustu, siis on teema maas," ütles Leonov.
Paul Mõtsküla näide on isegi värskem ja veel palju suurem. Selle aasta sügisel soovis doktor rajada Tartumaa kodu katusele päikesepaneelid ja lisada akud, taotles Elektrilevilt kümme kilovatti müügivõimsust, aga sai vähem kui kuu aega tagasi ennekuulmatu pakkumise – ei rohkem ega vähem kui 13,2 miljonit eurot!
Küsimusele, kas pakkumine võttis tummaks ja pani toolile istuma kukkuma, vastas Mõtsküla: "Tummaks ei võtnud, istuma ei kukkunud, aga oli selgelt aru saada, et see pakkumine on tehtud ühese eesmärgiga, et meil ei ole teid vaja."
Imestunud mees küsis kirjalikult üle, ega kosmiline hind pole kirjaviga, ja sai kinnituse, et tõepoolest tuleb välja käia vähemalt 13,2 miljonit. Kuigi Mõtsküla küsis vaid kümme kilovatti võrku müümise võimsust, siis Elektrilevi arvutuste kohaselt pidanuks selle tõttu välja vahetama sisuliselt kogu piirkonna suure alajaama, mille arve pidanuks maksma veterinaar.
"Põhjendus oli detailne ja üksikasjalikult oli lahti kirjeldatud, milliseid kaableid, alajaama ümberehitusi ja väga peenete võõrsõnadega asju on vaja, millesse ma ilmselgelt ei hakanud enam rohkem süvenema. Aga see kõlas paberi peal väga usutavalt, aga mitte loogiliselt," rääkis Mõtsküla. "Aga kogu projekt tundus olevat sellises mastaabis, et mitte minusse ei suhtutud kui rumalasse, vaid kui tüütusse, kes tuleb kohe esimese ehmatusega vait sundida, et rohkem küsimusi ei tekiks."
"Siin on midagi korrast ära. Üks asi on see, millest see arve koosneb, ja eks need tööd sellised ongi. Ainult et kui hakkame vaatama, kas inimesele on mõtet esitada arve selle eest, et meil on vaja teha 110-kilovoldine liin ja rajooni alajaam, siis siin natuke mõistus tõrgub – kas tehti nalja või tehti proovi. Päris tõsine see ei saa olla," kommenteeris energeetikaekspert Arvi Hamburg.
Kui "Pealtnägija" Mõtsküla juhtumi vastu huvi tundma hakkas, avastas Elektrilevi, et 13-miljoniline pakkumine oli siiski viga.
"Insener oli kiirustades saatnud välja sellise indikatiivse hinnaga pakkumise, milles me oleme eksinud, ja me palume kliendi ees vabandust, et ta sai sellise 13 miljoni eurose indikatiivse hinnapakkumise, mis tema kuluna mitte kunagi ei tuleks. Ja me oleme kliendiga ka ühendust võtnud. Seal on ka teisi kliente, kes on saanud sellise suure indikatiivse hinnainfo – me võtame kõikide nende klientidega ühendust ja räägime selle olukorra ära," ütles Marii Uduvee.
Küsimusele, kui palju selliseid ekslikke hinnapakkumisi jõuti välja saata, vastas Uduvee: "Neid on kümmekond. Kümmekond indikatiivset hinda me oleme selliselt välja andnud, kus me ei ole seda 2025. aastal avatud investeeringut arvestanud."
Ehk Elektrilevil oli veterinaar Mõtsküla arvele kirjutatud alajaama miljoniremont juba 2025. aastast plaanis. Märksõna selles loos ongi vananenud võrgud ja investeeringud nende remonti ning arendusse. Ei pea olema elektriinsener ega akadeemik nagu Arvi Hamburg, saamaks aru, et suures osas veel nõukogude ajast pärinev Eesti elektrivõrk polnud planeeritud vastu võtma päikesepaneelide, akuparkide ja teiste moodsal ajal lisandunud väiketootjate voolu.
"Kui suurest võrgust räägime, siis elekter tuli Narva kandist ja tarbimine oli Tallinna kandis, idast läände. Kui me räägime nüüd jaotusvõrgust, siis elektrivõrk ongi ehitatud selle järgi, kus maal olid ettevõtete tsehhid, kolhoosid või põllumajandusettevõtete keskused. Kui see tootja on seal kuskil endises põllumajandusettevõtte keskuses, ei ole võrguga probleemi. Ja kui ta on metsas, siis tekibki see probleem, et sa ei saa enam võrku lülituda," selgitas Arvi Hamburg.
Teadaolevalt ei ole eraldi uuritud, miks inimesed liitumisest loobuvad, aga statistika näitab, et 2025. aastal esitati Elektrilevile päikese- ja akuparkidega liitumistaotlusi 2108, aga lepinguni jõuti vaid 1124 korral. Sel aastal on novembri alguseks esitatud 1529 liitumistaotlust ja liitunud mikrotootjaid on 901.
"Ma olen suhelnud mitmete energeetikavaldkonna inimestega, kes samamoodi tegelevad taastuvenergia tootmisega, ja paljude tagasiside on selline, et kahjuks võtab Elektrilevi mikrotootjaid täna konkurendina. Elektrilevi on ju Eesti Energia tütarettevõte ja nende rahavoog on isegi ühes kassas. See tähendab, et iga tootja on Eesti Energia konkurent," märkis Leonov.
"Elektrilevi ootab enda võrku elektritootjaid ja selle nimel me näeme ka pidevalt vaeva, et arendada oma süsteeme ja töötada välja ka erinevaid liitumisvõimalusi sellistes piirkondades, kus võrku enam toota ei saa. Me kavandame nendesse piirkondadesse investeeringuid, et võrku tootmist võimaldada. Me kindlasti ei taha kedagi eemale peletada," kinnitas Uduvee.
Laiem küsimus on, kes peaks katma kulud, mis tekivad uute mikrotootjate liitumisel üldisesse elektrisüsteemi? Kas ainult uued tulijad või kõik elektritarbijad?
"Võrgutasud katavad ära võrgu uuendamise ja rikete likvideerimise, kuid võrgu arendust selliselt, et me saaksime kõikides piirkondades näiteks tootjaliitumisi võimaldada, võrgutasud täna ära ei kata. Arengukavas me oleme välja toonud, et me vajaksime selleks pea kaks miljardit eurot," ütles Uduvee.
Keeruline jutt lihtsate sõnadega kokku võttes: hetkel on reaalsus, et Elektrilevi investeerib vastavalt oma võimalustele jaotusvõrku. Kui meie loo peategelastel oleks kannatust ära oodata, millal Elektrilevi ise nende piirkonna uuendustöödeni jõuab, saaks liitumise palju soodsamalt. Kui pole võimalik oodata, tuleb muidugi ise maksta. Näiteks Tartu lähedase Kõrveküla alajaama uuendus on kavas 2030. aasta kandis ja sellest on nüüd lõpuks ka Paul Mõtsküla teavitatud.
"Natukene jääb küsimus, miks seda siis ei kommunikeeritud tarbijale sellisena, sest mul ei oleks mitte midagi selle vastu olnud, kui oleks öeldud isegi, et enne 2030. aastat pole lootustki. Kui siis veel vaja on, võta meiega uuesti ühendust," sõnas Paul Mõtsküla.
Aleksander Leonov ei malda oodata ning tema usub jätkuvalt, et Elektrilevis on asjad mikrotootjatega liitumisel korrast ära. Seetõttu taotles ta sel sügisel eksperimendi korras oma naaberkinnistul elava isa nimel tema sõnul elektritehniliselt täpselt samasugust liitumist ja sai sada korda odavama pakkumise.
"Minu kõrvalkinnistule saab kümme kilovatti tootmisvõimsust hinnaga 689 eurot. Minu käest küsitakse 106 korda kõrgemat tasu ehk 72 000 eurot. Kui see ka ei ole ebavõrdne olukord, siis ma enam ei tea, mida mõelda," lausus Leonov.
"Ühel juhul on tegemist kümnekilovatise mikrotootja liitumisega – väike elektrijaam ja väiksemad seadmed oma tarbeks. Teisel juhul me räägime kahel kõrvalkinnistul asuva 15-kilovatise tootmisvõimsusega väiketootja võimsuse suurendamisest 25 kilovatini ehk 20 kilovatti tuleb juurde ja tegemist on elektritootjaga," selgitas Marii Uduvee. "Teisalt on oluline välja tuua taotluste esitamise hetk. Vahepealne muutus on olnud ka see, et Kose piirkonna alajaamas on avatud investeering. Uus liituja saab küll odavama liitumise, aga peab ära ootama selle investeeringu valmimise 2029. aastal."
Seega, kes kannatab, see kaua elab. Kuna mitmes tehnilises olulises asjas on võrguettevõttel ja Leonovil siiski kardinaalselt erinevad seisukohad, on viimane põhimõttekindla inimesena pöördunud konkurentsiameti poole, et see kinnitaks tema seisukohta, nagu nõutaks talt raha tööde eest, mida tema liitumiseks vaja polegi. Amet lubab seisukohta 2027. aasta veebruariks.
Toimetaja: Mari Peegel
Allikas: "Pealtnägija"









