Tseremoonial osalesid esmakordselt ka väliskülalised, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Rowhani võttis ameti üle Mahmoud Ahmadinejadilt, kelle provokatiivne poliitika kahel 4-aastasel ametiajal viisid Iraani rahvusvahelisse isolatsiooni ja majandusraskustesse.

Saksamaa välisminister Guido Westerwelle teatas varem, et Berliin soovib näha, kas Iraani värske presidendi lubadus rahvusvahelise kogukonnaga konstruktiivseid suhteid üles ehitada tähendab ka Teherani uut valmisolekut tuumaläbirääkimisteks.

Westervvelle avalduses seisab, et Berliin jälgis eilset ametisseastumise tseremooniat tähelepanelikult, pöörates erilist tähelepanu just Rowhani valmisolekule rahvusvaheliseks koostööks.

Mõõdukast vaimulikust president Rowhani lubas töötada tuumaprogrammiga seotud sanktsioonide vähendamise nimel.

Netanyahu: režiimi hoiak pole muutunud

Kuid Iisraeli kinnitusel pole neil ka mõõdukamaks peetavalt Iraani presidendilt midagi head oodata, sest Rowhani on oma eitavat hoiakut Iisraeli suhtes juba väljendanud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Iraani president ütles üleeile, et Iisrael on haav islamimaailma kehas. Iraani president on vahetunud, aga režiimi hoiak pole muutunud, see on ikka sama," ütles Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu.

"Iraan pürib arendama tuumavõimekust ning tuumarelvi ja kavandab Iisraeli hävitamist ja see ei kujuta ohtu sugugi ainult meie riigile või Lähis-Ida piirkonnale, vaid kogu maailmale. Me oleme pühendunud seda ohtu ära hoidma," rõhutas ta.

Rowhani toetuse taga olid reformimeelsed jõud

Juba valimiste esimeses voorus toetas Rowhanit enam kui 50 protsenti valimas käinutest. Rowhani suure toetuse taga olid reformimeelsed jõud, kelle kandidaate islamivabariigi järelevalvenõukogu valimistele ei lubanud.

Teisele kohale jäi konservatiivist Teherani linnapea Mohammad Baqer Qalibaf, kellele anti 15 protsenti häältest. Valimisosalus oli kõrge, ulatudes üle 70 protsendi.

Kokku kandideeris Iraani presidendiks kuus poliitikut, kellest enamik olid konservatiivid.

USA ametnike sõnul pole tuumavaidlusi arvestades vahet, kes valimised võitis, kuna tegelik võim riigis on ajatolla Ali Khamenei käes. Senise presidendi Mahmoud Ahmadinejadi teine ametiaeg lõppes eile ja kolme ametiaega järjest Iraani põhiseadus ühele isikule ei luba.