Trump: läbirääkimised Iraaniga on lõppjärgus

USA president Donald Trump ütles kolmapäeval, et läbirääkimised Iraaniga sõja lõpetamise üle on lõppjärgus, ähvardades Teherani samal ajal uute rünnakutega, kui Iraan kokkuleppega ei nõustu.
Kuus nädalat pärast seda, kui Trump peatas sõjalise operatsiooni Epic Fury (e.k. Eepiline raev) relvarahu saavutamiseks, on sõja lõpetamise kõnelused seni vähe edenenud. Trump on sel nädalal öelnud, et ta on lähedal uute rünnakute alustamisele, kuid lükkas need edasi, et anda läbirääkimisteks rohkem aega.
"Oleme Iraaniga lõppjärgus. Vaatame, mis juhtub. Kas saavutame kokkuleppe või teeme mõningaid asju, mis on natuke vastikud, aga loodetavasti seda ei juhtu," ütles ta kolmapäeval ajakirjanikele.
"Me anname võimaluse. Ma ei kiirusta," ütles Trump. "Ideaalis tahaksin näha väheste inimeste surma, mitte paljude [inimeste surma]. [Aga] Me saame hakkama mõlemal viisil," lisas ta.
Teheran süüdistas Trumpi sõja taaskäivitamise kavandamises ja ähvardas iga rünnaku eest kätte maksta rünnakutega väljaspool Lähis-Ida. "Kui agressioon Iraani vastu kordub, ulatub lubatud piirkondlik sõda seekord piirkonnast väljapoole," teatas revolutsiooniline kaardivägi oma avalduses.
Iraani parlamendi spiiker Mohammad Baqer Qalibaf, Iraani peamine läbirääkija rahuläbirääkimistel, ütles sotsiaalmeedias avaldatud helisõnumis, et "vaenlase ilmsed ja varjatud sammud" näitasid, et ameeriklased valmistavad ette uusi rünnakuid.
Viimase diplomaatilise jõupingutuse tegi kolmapäeval Teherani saabunud Pakistani siseminister, kes võõrustas seni ainsat rahuläbirääkimiste vooru ja on sellest ajast alates olnud vaenupoolte sõnumite vahendaja.
Iraan esitas sel nädalal Ameerika Ühendriikidele uue pakkumise. Teherani kirjeldused ettepaneku kohta viitavad sellele, et see kordab suures osas Trumpi poolt varem tagasi lükatud tingimusi, sealhulgas nõudmisi Hormuzi väina kontrollimiseks, sõjakahjude hüvitamiseks, sanktsioonide tühistamiseks, külmutatud varade vabastamiseks ja USA vägede piirkonnast väljaviimiseks.
Trump on öelnud, et ta tühistas sel nädalal rünnakud viimasel minutil vastuseks mitmete Iraani Pärsia lahe naabrite taotlustele. Teisipäeval ütles ta, et oli tunni kaugusel rünnakuteks käsu andmisest.
Saudi Araabia välisminister prints Faisal bin Farhan tervitas Trumpi otsust anda diplomaatiale rohkem aega.
Hiina tankerid läbisid Hormuzi väina
Iraan on alates USA ja Iisraeli sõjalise kampaania algusest 28. veebruaril Hormuzi väina suures osas sulgenud kõigile laevadele peale oma aluste, põhjustades ajaloo suurima katkestuse ülemaailmsetes energiavarustustes. Ameerika Ühendriigid reageerisid sellele aprillis Iraani sadamatele blokaadi kehtestamisega.
Iraan ütleb, et tema eesmärk on avada väin uuesti sõbralikele riikidele, kes järgivad selle kasutamise tingimusi. See võib potentsiaalselt hõlmata juurdepääsutasusid, mis Washingtoni sõnul oleksid aga vastuvõetamatud.
Kolmapäeval lahkusid väinast kaks hiiglaslikku Hiina tankerit, mille lastiks oli kokku umbes neli miljonit barrelit naftat. Iraan teatas eelmisel nädalal, kui Trump oli Pekingis tippkohtumisel, et on saavutanud kokkuleppe Hiina laevadele kehtivate reeglite leevendamiseks.
Lõuna-Korea välisminister ütles kolmapäeval, et Korea tanker läbib väina koostöös Iraaniga.
Laevandusjärelevalve Lloyd's List teatas, et eelmisel nädalal läbis väina vähemalt 54 laeva, mis on umbes kaks korda rohkem kui eelmisel nädalal. Iraan teatas, et viimase 24 tunni jooksul läbis väina 26 laeva, mis on siiski vaid murdosa umbes 140 laevast päevas, mis tavaliselt enne sõda seda läbisid.
Trumpile avaldatakse sõja lõpetamiseks survet
Trumpile avaldatakse survet sõda lõpetada, kuna tõusvad energiahinnad kahjustavad tema Vabariiklikku parteid enne novembris toimuvaid kongressivalimisi. Pärast vaherahu on tema avalikud kommentaarid kõikunud ähvardustest taas pommitamist alustada kuni avaldusteni, et rahuleping on käeulatuses, mõnikord ühe hingetõmbega.
USA kõikuv seisukoht on pannud naftahinnad tunnist tundi ja päevast päeva kõikuma, kuigi nädal-nädalalt on need selgelt tõusutrendis. Brent toornafta ühekuulised futuurid langesid kolmapäeva hommikul umbes 2,75 protsenti, ulatudes peaaegu 108 dollarini barreli kohta.
"Investorid tahavad teada, kas Washington ja Teheran suudavad tegelikult leida ühise keele ja jõuda rahulepinguni, kuna USA seisukoht muutub iga päevaga," ütles Fujitomi Securitiesi analüütik Toshitaka Tazawa.
Sõjal on laiem taust
USA ja Iisraeli õhurünnakud tapsid Iraanis tuhandeid inimesi enne, kui kampaania aprilli alguses vaherahu sõlmimisega peatati. Samal ajal on Iisrael tapnud Liibanonis tuhandeid inimesi ja sundinud sadu tuhandeid oma kodudest lahkuma, tungides sinna Iraani toetatud Hezbollah' relvarühmituse liikmete jälitamiseks. Iraani rünnakud Iisraelile ja naaberriikidele Pärsia lahe ääres on tapnud kümneid inimesi.
Sel nädalal lasti Saudi Araabia ja AÜE pihta uus parv droone, mis väidetavalt pärinesid Iraagist, kus tegutsevad Iraaniga seotud relvarühmitused.
Jordaania teatas kolmapäeval drooni allatulistamisest.
Trump ja Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu ütlesid sõda alustades, et nende eesmärk on piirata Iraani toetust piirkondlikele relvarühmitustele, lammutada tema tuumaprogramm, hävitada raketivõimekus ja lihtsustada iraanlastel oma valitsejate kukutamist.
Kuid Iraan on seni säilitanud oma peaaegu tuumarelvaks vajaliku tasemeni rikastatud uraani varud ja võime ähvardada naabreid rakettide, droonide ja enda kontrolli all olevate relvarühmitustega. Iraani vaimulikud valitsejad surusid aasta alguses maha massilised rahvarahutused ning pärast sõja algust pole riigis uusi organiseeritud opositsiooni märke ilmnenud.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: Reuters










