"See, mis peab paika loksuma, ei ole lihtsalt kokkulepe asjaomaste riikide vahel, vaid see peab olema ka sisuline ja kohandatud Hormuzi väina tegelike oludega, et laevaliiklus saaks seda mugavalt läbida," ütles Jaapani laevandusettevõtte Mitsui O.S.K. esindaja Jotaro Tamura väljaandele Financial Times (FT) antud intervjuus. Tema usutlus oli tehtud enne, kui USA president Donald Trump teatas esmaspäeval kokkuleppest Iraaniga 28. veebruaril alanud sõja lõpetamiseks.

"Arvestades viimase paari kuu kogemusi, arvan, et on mõistlik eeldada, et see võib võtta vähemalt paar nädalat või kui mitte kuu," ütles Tamura ajalehele.

USA ja Iisraeli õhurünnakute järel tõkestas Iraan suures osas liikluse Hormuzi väinas, mida enne sõda läbis umbes viiendik maailma nafta- ja veeldatud maagaasi tarnetest, samuti selliste toodete nagu alumiiniumi ja karbamiidi tarned.

Mitsui O.S.K.-le, mis on üks Jaapani kolmest suurimast laevandusettevõttest, kuulub enam kui 900 alusest koosnevat laevastik, sealhulgas puistlastilaevad, tankerid ja parvlaevad.

Mitsui O.S.K. ei vastanud Reutersi kommentaaritaotlusele kohe.

FT teatel ei ole Washingtoni ja Teherani vahelise kokkuleppe lõpuleviimine Tamura seisukohta muutnud.

Trump kirjutas ühismeedias pärast esmaspäeval ilmunud teadet rahuleppest, et naftatankerid saavad hakata kohe väinast läbi sõitma ning et see on täiesti ohutu, kindel ja puutumatu.

Leppe sisu on teadmata

Uudisteagentuur Reuters tõdes oma kommentaaris, et ehkki USA ja Iraani lepe lubab sõja lõpetada, on selle toimimine endiselt ebaselge.

President Trump teatas küll esmaspäeval, et USA ja Iraan on allkirjastanud konflikti lõpetamise esialgse lepingu, kuigi selle üksikasju pole veel avalikustatud ja mõlemad riigid ütlesid, et alalise vaherahu üle pole veel läbirääkimisi peetud.

Ajutine leping pikendaks aprillis välja kuulutatud habrast relvarahu veel 60 päeva võrra ja avaks uuesti Hormuzi väina, mille Iraan on sisuliselt blokeerinud.

Läbirääkijad peavad nüüd hakkama 60 päeva jooksul toimuvate läbirääkimiste järgmises etapis lahendama keerulisi küsimusi, nagu Iraani tuumaprogrammi tulevik.

Kaks muud küsimust, mida Trump ja Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu sõja õigustamiseks kasutasid – Iraani toetuse lõpetamine oma relvastatud käsilastele regioonis ja Iraani raketiprogrammi piiramine – ei ole arvatavasti nende läbirääkimiste päevakorras.