Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Eeskujuks toodud Berliinis pole prügivedu siiski tasuta
Kuigi nii sotsiaaldemokraatlik erakond kui valimisliit Vaba Tallinna Kodanik lubavad võimule tulles kehtestada Tallinnas Berliini eeskujul tasuta prügiveo, selgub lähemal uurimisel, et päris tasuta Saksamaa pealinna elanike kodudest prügi siiski ära ei veeta.
"Kui prügi on sorteeritud, siis on iga komponent selles kellelegi tooraine. Osa prügi saab saata ümbertöötlemisele, osa läheb elektri ja sooja tootmiseks Iru prügipõletusjaama. Tänaseks on need võimalused olemas. Miks me peaksime kellelegi tooraine äravedamise eest peale maksma?" rääkis Vaba Tallinna Kodanike linnapeakandidaat Hardo Aasmäe, lisades, et selline mudel toimib suurepäraselt Berliinis.
Sama lubaduse leiab ka sotsiaaldemokraatide valimisprogrammist.
"Aastaks 2018 on Tallinna piirkonna prügi ladustamine - ehk siis prügimägedele vedamine - lõppenud ja prügi läheb elektri ja soojuse tootmiseks. Sisuliselt maksame siis ise kütte eest aga ka selle toorme vedamise eest. Jäätmed on küttest üks komponent ja me ei näe põhjust, miks linlane pean ühe ja sama asja eest kaks korda erineva teenusena maksma. Sarnane skeem on kasutusel Euroopa innovaatilistes linnades, näiteks Berliinis," ütles SDE linnapeakandidaat Andres Anvelt.
Kuid Berliinis prügivedu korraldava munitsipaalettevõtte BSRi kodulehel ühtegi märget täiesti tasuta prügiveo kohta ei leidu.
Küll aga on seal ära toodud nii sega- kui orgaaniliste jäätmete äravedamise hinnakiri.
Selle kohaselt maksab segajäätmete äravedu ühele majapidamisele vähemalt 33 eurot kvartalis, seega 11 eurot kuus, juhul kui inimene võtab endale 60 liitrise konteineri, mida tühjendatakse iga kahe nädala tagant.
Orgaaniliste jäätmete ära viimise taks on poole odavam. BSRi pressiesindaja Thomas Klöckner selgitab ERRi uudisteportaalile, et kompostikõlblikust materjalist valmistab prügiettevõte biokütust, millega pannakse sõitma nende prügiautod.
"Segajäätmete äraveoks peab iga maja meiega sõlmima lepingu. Meie omalt poolt peame aga garanteerima, et kõik segajäätmed käideldakse ilma loodusele kahju tegemata," ütles Klöckner, lisades, et segajäätmed põletatakse ära ja neist saadakse soojust ja energiat.
Iga berliinlane sorteerib oma prügi vähemalt viieks eri komponendiks. Lisaks orgaanilistele jäätmetele sorteerib berliinlane oma segajäätmetest välja paberi, klaasi ja pakendid. Viimase kolme jäätmeliigi äravedamise eest prügifirma tõesti tasu ei nõua.
Nii jääb kõige kallima tariifiga segajäätmetesse võimalikult väike hulk prügi ja usin sorteerija saab oma prügikulud viia miinimumini.
Siiski, kaudselt maksab iga berliinlane kinni ka paberi, klaasi ja pakendite ümbertöötlemise kulud.
"Kui sa ostad Saksamaal hambapasta, siis selle ostmisel maksad sa tegelikult juba selle tuubi käitlemise kulud - tühja tuubi äraveo ja ümbertöötlemise eest, kuigi seda ei tooda kassas sinu ostutšekil eraldi välja. Seega maksad sa ka selle eest, aga sa ei pane seda lihtsalt tähele," selgitab Klöckner.
"Iga berliinlane maksab prügiveo eest, sega- ja orgaaniliste jäätmete puhul prügivedajale, pakendite ja klaasi puhul on see aga käitlemine poehinna sees," võtab Klöckner sealse süsteemi kokku.
Berliinlased on oma prügiveo süsteemi üle uhked, sest see on efektiivne ja keskkonnasõbralik. Nagu BSRi kodulehel märgitakse maksab teistes võrreldava suurusega linnades prügivedu kordi rohkem.
Berliini-võrdluse Eesti meediasse toonud Vaba Tallinna Kodanike linnapeakandidaat Hardo Aasmäe tõdes ERRi uudisteportaalile, et ehk on tõesti Saksamaa peallinnas prügivedu veel vähemalt mõnes piirkonnas tasuline, kuid kuna Eestis on kulud ja vahemaad palju lühemad, peaks siin tasuta süsteemi sisseviimine olema igati teostatav.
Info berliinlaste tasuta prügiveo süsteemis sai Aasmäe enda sõnul sealsetelt Marzahn-Hellersdorfi linna majaühistute esindajatelt, kui ta käis koos Tallinna koostöökojaga nende süsteemiga tutvumas.
"Mina väidan, et Tallinnas on see võimalik sisse viia, arvestades sellega, et meie kulud on madalamad. Tõesti, see ei ole võimalik juhul, kui meie prügipõletustehased on ebaefektiivsed, nagu praegu, sest tänasel päeval meie prügipõletussüsteem elab paljuski selle peal, et inimesi sunnitakse kinni maksma prügi, mis tuleb Võrust või Virust. Võib-olla meie prügipõletusjaam on liiga suur. Aga põhimõtteliselt on see süsteem tänasel päeval võimalik sisse viia," ütles Aasmäe.
Sama lubaduse leiab ka sotsiaaldemokraatide valimisprogrammist.
"Aastaks 2018 on Tallinna piirkonna prügi ladustamine - ehk siis prügimägedele vedamine - lõppenud ja prügi läheb elektri ja soojuse tootmiseks. Sisuliselt maksame siis ise kütte eest aga ka selle toorme vedamise eest. Jäätmed on küttest üks komponent ja me ei näe põhjust, miks linlane pean ühe ja sama asja eest kaks korda erineva teenusena maksma. Sarnane skeem on kasutusel Euroopa innovaatilistes linnades, näiteks Berliinis," ütles SDE linnapeakandidaat Andres Anvelt.
Kuid Berliinis prügivedu korraldava munitsipaalettevõtte BSRi kodulehel ühtegi märget täiesti tasuta prügiveo kohta ei leidu.
Küll aga on seal ära toodud nii sega- kui orgaaniliste jäätmete äravedamise hinnakiri.
Selle kohaselt maksab segajäätmete äravedu ühele majapidamisele vähemalt 33 eurot kvartalis, seega 11 eurot kuus, juhul kui inimene võtab endale 60 liitrise konteineri, mida tühjendatakse iga kahe nädala tagant.
Orgaaniliste jäätmete ära viimise taks on poole odavam. BSRi pressiesindaja Thomas Klöckner selgitab ERRi uudisteportaalile, et kompostikõlblikust materjalist valmistab prügiettevõte biokütust, millega pannakse sõitma nende prügiautod.
"Segajäätmete äraveoks peab iga maja meiega sõlmima lepingu. Meie omalt poolt peame aga garanteerima, et kõik segajäätmed käideldakse ilma loodusele kahju tegemata," ütles Klöckner, lisades, et segajäätmed põletatakse ära ja neist saadakse soojust ja energiat.
Iga berliinlane sorteerib oma prügi vähemalt viieks eri komponendiks. Lisaks orgaanilistele jäätmetele sorteerib berliinlane oma segajäätmetest välja paberi, klaasi ja pakendid. Viimase kolme jäätmeliigi äravedamise eest prügifirma tõesti tasu ei nõua.
Nii jääb kõige kallima tariifiga segajäätmetesse võimalikult väike hulk prügi ja usin sorteerija saab oma prügikulud viia miinimumini.
Siiski, kaudselt maksab iga berliinlane kinni ka paberi, klaasi ja pakendite ümbertöötlemise kulud.
"Kui sa ostad Saksamaal hambapasta, siis selle ostmisel maksad sa tegelikult juba selle tuubi käitlemise kulud - tühja tuubi äraveo ja ümbertöötlemise eest, kuigi seda ei tooda kassas sinu ostutšekil eraldi välja. Seega maksad sa ka selle eest, aga sa ei pane seda lihtsalt tähele," selgitab Klöckner.
"Iga berliinlane maksab prügiveo eest, sega- ja orgaaniliste jäätmete puhul prügivedajale, pakendite ja klaasi puhul on see aga käitlemine poehinna sees," võtab Klöckner sealse süsteemi kokku.
Berliinlased on oma prügiveo süsteemi üle uhked, sest see on efektiivne ja keskkonnasõbralik. Nagu BSRi kodulehel märgitakse maksab teistes võrreldava suurusega linnades prügivedu kordi rohkem.
Berliini-võrdluse Eesti meediasse toonud Vaba Tallinna Kodanike linnapeakandidaat Hardo Aasmäe tõdes ERRi uudisteportaalile, et ehk on tõesti Saksamaa peallinnas prügivedu veel vähemalt mõnes piirkonnas tasuline, kuid kuna Eestis on kulud ja vahemaad palju lühemad, peaks siin tasuta süsteemi sisseviimine olema igati teostatav.
Info berliinlaste tasuta prügiveo süsteemis sai Aasmäe enda sõnul sealsetelt Marzahn-Hellersdorfi linna majaühistute esindajatelt, kui ta käis koos Tallinna koostöökojaga nende süsteemiga tutvumas.
"Mina väidan, et Tallinnas on see võimalik sisse viia, arvestades sellega, et meie kulud on madalamad. Tõesti, see ei ole võimalik juhul, kui meie prügipõletustehased on ebaefektiivsed, nagu praegu, sest tänasel päeval meie prügipõletussüsteem elab paljuski selle peal, et inimesi sunnitakse kinni maksma prügi, mis tuleb Võrust või Virust. Võib-olla meie prügipõletusjaam on liiga suur. Aga põhimõtteliselt on see süsteem tänasel päeval võimalik sisse viia," ütles Aasmäe.
Toimetaja: Maarja Roon