Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Teadlased: päikesetormid elu maal oluliselt ei mõjuta

Kuigi maailma meediakanalid on päikeseaktiivsuse kasvust ja sellega kaasnevatest ohtudest mitme aasta vältel inimesi hoiatanud, ei ole Eesti teadlaste sõnul põhjust muretsemiseks.
Mitmed allikad ennustavad algavaks aastaks erakordset päikese aktiivsust, mis võib halvimal juhul põhjustada elektri- ja sidekatkestusi. Maailmalõpupaanikaks pole siiski põhjust, võimalus katastroofiks on olemas, aga see on väiksem kui see, et lennuk kukub maja peale, vahendas ETV saade "Pealtnägija".
Päikesetormid on ka varem elu maal kimbutanud. Aastal 1859 tabas meie planeeti ajaloo võimsaim päikesetorm, mis on tuntud kui Carringtoni juhtum.
"See oli lihtsalt väga aktiivne purse päikesel ja kui need väljapaisatud osakesed maa juurde jõudsid, lõid nad maa magnetvälja segi, mille tulemusena nähti virmalisi sellistel laiustel, kus virmalisi tavaliselt ei nähta," selgitas Tõravere observatooriumi astronoom Tõnu Viik.
150 aasta tagune päikesepurse oli väidetavalt nii tugev, et suunas elektrivoolu läbi telegraafisüsteemi. Paljud operaatorid said põletushaavu ja elektrišokke ning laual olnud paberid lausa süttisid.
"Kui väidetavalt 150 aastat tagasi oli üks totaalne katastroofiline torm, siis ainuke elektroonika, mis tolle aja inimesed kasutasid, oli telegraaf ja seepärast me ei saagi prognoosida, kuidas selles suurusjärgus päikesetormid tänapäeva elektroonikale mõju avaldaksid," rääkis Tartu Ülikooli õppeprodekaan Mart Noorma.
Päikesetormid tabavad maad ootamatult
Viigi sõnul ei saa ette ennustada, millal päikesetorm ka tegelikult maad ründab. "Ilmaennustused on siin maal juba päris head, aga kauaks ette me öelda ei saa. Päikesel toimuvad protsessid on veel segasemad ja seetõttu ei oska me seda kuigi täpselt öelda hetkel," ütles Viik.
Tänapäeva elukorraldusele palju lähem päikesest lähtuv katastroof toimus alles 23 aastat tagasi. 1989. aastal lõi geomagnetiline torm Kanadas Quebeqis 90 sekundi jooksul rivist välja kogu elektrivõrgu. See tähendas enam kui kuuele miljonile tarbijale üheksaks tunniks elektrita jäämist.
"Tookord tuli ta suhteliselt ootamatult. Keegi ei arvanud, et see nii võimsaks osutub. Ja kui see kätte jõudis, olid inimesed üsna rabatud sellest, mida kosmos suudab," rääkis Viik.
Paljude lääne-eestlaste jaoks lõi aga kosmose häirekell helisema alles möödunud kuul, kui magnettorm põhjustas küll kauneid virmalisi, kuid lõi ka väidetavalt rivist välja Hiiumaa mobiililevi.
Tegelikkus ei olnud aga sugugi nii hull. EMT teatas "Pealtnägijale", et kohalik mobiili tugijaam oli kogu aeg töös ja ajutisi levihäireid esines teadmata põhjusel vaid paaris külas.
"Magnettorm oli muidugi kogu maakeral. Suurtel kõrgetel laiustel oli virmalisi näha igal pool, kui oleks olnud selge. Hiiumaal juhtus olema selge, sellepärast nad nägid seda. Nüüd räägitakse Hiiumaast kui mingist erilisest kohast, aga see ei ole sugugi nii," ütles Viik.
Ta nõustus, et levikatkestusi ei saa tormi kaela ajada, sest vastasel juhul oleks pidanud levikatkestusi olema ka mujal.
Suur teadmatus ongi akadeemikutele läbi ajaloo palju muret tekitanud, sest kosmoseprognoos on pea olematu.
Inimesed on päikesetormi vastu kaitsetud
"Kuna me ei tea, millal päikesetorm võib tulla, siis me oleme päikesetormi eest kaitsetud, kuid kui me ka teaksime, millal see torm oleks tulemas, ega me siis midagi teistmoodi ei saaks teha," rääkis Noorma.
Viigi sõnul on ainuke lahendus tõmmata elektroonika seinast välja.
Harrastusastronoom Martin Vällik üles, et prognoosi tulevastest päikesetormidest on on siiski võimalik teha paar päeva ette. "Prognoosi on võimalik teha paar-kolm päeva ette ja võtta kasutusele mõningaid ettevaatusabinõusid, eriti, mis puudutab ümber maakera tiirlevaid satelliite."
Eesti skeptikute eestkõnelejana tuntud Vällik on ka kirglik astronoomiahuviline ning viimased kaks aastat on ta pühendanud just päikese jälgimisele. Möödunud nädalal avas Vällik Tallinna ülikoolis oma tehtud töödest ka näituse.
Välliku sõnul ei toimu päikesel viimasel ajal erilisi muutusi. "Praegune päikese aktiivsuse periood ei ole sugugi erilisem kui varasemad."
Tegelikult ongi kõigi "Pealtnägijat" konsulteerinud teadlaste seisukoht võrdlemisi ühene, et päike saavutab oma maksimaalse aktiivsuse järgmisel aastal, kuid inimestele ei tähenda see suurt midagi. Halvimal juhul võivad tekkida ajutised häired sidesüsteemides, kuid jutud, et jääme nädalateks või isegi kuudeks ilma elektrita, kuuluvad pigem ulmevaldkonda.
"Kui Eesti kohta öelda, siis Eestis, isegi kui on tegemist väga suurte supertormidega, see mõju on täiesti olematu praktiliselt," kinnitas Tallinna tehnikaülikooli teadur Heigo Mölder.
Vanadest vigadest on õppust võetud
Mölder teab, miks suur magnettorm 150 aastat tagasi kõik telegraafiliinid välja lõi.
"Telegraafiliinide puhul oli tegemist väga pikkade liinidega, need liinid olid mandritevahelised ja lausa tuhandeid kilomeetreid pikad. Kui liinid on väga pikad, siis tekivad väga suured kontuurid ja nendes suurtes kontuurides, kui see magnetvoo muutumine sealt läbi käib või magnetvoo jõujooned sealt läbi käivad, siis ta võib sinna teatud pingeid ja voolu indutseerida," selgitas Mölder.
Teine halb asjaolu, mis peab õnnetuseks olema täidetud, on nende pikkade liinide maakera pooluse lähedal olek. See tähendab, et suure elektrikatkestuse tekitaks ainult olukord, kus võimas magnetväli liiguksid risti pikkade liinide alt läbi. Täpselt nii, nagu juhtus Kanadas Quebeqis 1989. aastal.
"Kanada probleem ongi see, et seal on väga palju lääne-ida suunalisi liine, teine asi on see, et nende pinnase ülemiste kihtide takistus on väga suur, mis tähendab seda, et maanduskontuurid lähevad väga sügavalt maa seest läbi."
"Teine asi on see, et nad on poolustele väga lähedal. See võrguehitus oli 1989. aastal, kui see juhus oli, hoopis teistsuguse konfiguratsiooniga kui nüüd, nüüd on asjad ringi ehitatud ja mõjud on arvesse võetud," rääkis Mölder.
Mõlder ütles, et vanadest vigadest on tänaseks õppust võetud ning pikkade kõrgepingeliinide probleemi enam ei ole.
"Need probleemid avalduvadki teatud määral ainult Kanadas, kus on ka võetud meetmed kasutusele, et järgmised päikesetormid, mis peaks tulemas, on tegelikult neutraliseeritud juba eos," ütles Mölder.
Tema sõnul on pikkade sideliinide puhul mindud üle valguskaablitele ja valguskaablid teadupärast elektrit ei juhi, nii et see pikkade liinide probleem on nüüd elimineeritud.
Päikesetormid elu maal pea peale ei pööra
Päikeselt tulenev magnettorm on küll tõenäoline, aga kogu meie elu see pea peale ei pööra. Tõenäosus auto alla jääda on suurem kui ulatuslik päikesest tingitud elektrikatkestus.
"See mõju on väga tühine, see peab tõesti olema mingi maailmalõpp, et elektrisüsteemile hakkaks mõjuma," ütles Mölder.
Noorma kinnitas, et katastroofiline päikesetuule purse maa peale ei ole eriti realistlik.
"Vähemalt teadus ei anna praegu alust arvata nagu mingi olulisemalt suurem päikesetuule puhang oleks meid tabamas. Jah, me räägime veidi tugevamast maksimumist, kuid kindlasti mitte millestki sellisest, mis maal totaalset elektrikaotust põhjustaks," kinnitas Noorma.
"See aktiivsuse tipp, mis saabub järgmisel aastal, ei ole suurem kui tavaliselt, vastupidi, võib-olla isegi veidi väiksem. Seetõttu ma arvan, et karta küll ei ole midagi," ütles Viik.
Päikesetormid on ka varem elu maal kimbutanud. Aastal 1859 tabas meie planeeti ajaloo võimsaim päikesetorm, mis on tuntud kui Carringtoni juhtum.
"See oli lihtsalt väga aktiivne purse päikesel ja kui need väljapaisatud osakesed maa juurde jõudsid, lõid nad maa magnetvälja segi, mille tulemusena nähti virmalisi sellistel laiustel, kus virmalisi tavaliselt ei nähta," selgitas Tõravere observatooriumi astronoom Tõnu Viik.
150 aasta tagune päikesepurse oli väidetavalt nii tugev, et suunas elektrivoolu läbi telegraafisüsteemi. Paljud operaatorid said põletushaavu ja elektrišokke ning laual olnud paberid lausa süttisid.
"Kui väidetavalt 150 aastat tagasi oli üks totaalne katastroofiline torm, siis ainuke elektroonika, mis tolle aja inimesed kasutasid, oli telegraaf ja seepärast me ei saagi prognoosida, kuidas selles suurusjärgus päikesetormid tänapäeva elektroonikale mõju avaldaksid," rääkis Tartu Ülikooli õppeprodekaan Mart Noorma.
Päikesetormid tabavad maad ootamatult
Viigi sõnul ei saa ette ennustada, millal päikesetorm ka tegelikult maad ründab. "Ilmaennustused on siin maal juba päris head, aga kauaks ette me öelda ei saa. Päikesel toimuvad protsessid on veel segasemad ja seetõttu ei oska me seda kuigi täpselt öelda hetkel," ütles Viik.
Tänapäeva elukorraldusele palju lähem päikesest lähtuv katastroof toimus alles 23 aastat tagasi. 1989. aastal lõi geomagnetiline torm Kanadas Quebeqis 90 sekundi jooksul rivist välja kogu elektrivõrgu. See tähendas enam kui kuuele miljonile tarbijale üheksaks tunniks elektrita jäämist.
"Tookord tuli ta suhteliselt ootamatult. Keegi ei arvanud, et see nii võimsaks osutub. Ja kui see kätte jõudis, olid inimesed üsna rabatud sellest, mida kosmos suudab," rääkis Viik.
Paljude lääne-eestlaste jaoks lõi aga kosmose häirekell helisema alles möödunud kuul, kui magnettorm põhjustas küll kauneid virmalisi, kuid lõi ka väidetavalt rivist välja Hiiumaa mobiililevi.
Tegelikkus ei olnud aga sugugi nii hull. EMT teatas "Pealtnägijale", et kohalik mobiili tugijaam oli kogu aeg töös ja ajutisi levihäireid esines teadmata põhjusel vaid paaris külas.
"Magnettorm oli muidugi kogu maakeral. Suurtel kõrgetel laiustel oli virmalisi näha igal pool, kui oleks olnud selge. Hiiumaal juhtus olema selge, sellepärast nad nägid seda. Nüüd räägitakse Hiiumaast kui mingist erilisest kohast, aga see ei ole sugugi nii," ütles Viik.
Ta nõustus, et levikatkestusi ei saa tormi kaela ajada, sest vastasel juhul oleks pidanud levikatkestusi olema ka mujal.
Suur teadmatus ongi akadeemikutele läbi ajaloo palju muret tekitanud, sest kosmoseprognoos on pea olematu.
Inimesed on päikesetormi vastu kaitsetud
"Kuna me ei tea, millal päikesetorm võib tulla, siis me oleme päikesetormi eest kaitsetud, kuid kui me ka teaksime, millal see torm oleks tulemas, ega me siis midagi teistmoodi ei saaks teha," rääkis Noorma.
Viigi sõnul on ainuke lahendus tõmmata elektroonika seinast välja.
Harrastusastronoom Martin Vällik üles, et prognoosi tulevastest päikesetormidest on on siiski võimalik teha paar päeva ette. "Prognoosi on võimalik teha paar-kolm päeva ette ja võtta kasutusele mõningaid ettevaatusabinõusid, eriti, mis puudutab ümber maakera tiirlevaid satelliite."
Eesti skeptikute eestkõnelejana tuntud Vällik on ka kirglik astronoomiahuviline ning viimased kaks aastat on ta pühendanud just päikese jälgimisele. Möödunud nädalal avas Vällik Tallinna ülikoolis oma tehtud töödest ka näituse.
Välliku sõnul ei toimu päikesel viimasel ajal erilisi muutusi. "Praegune päikese aktiivsuse periood ei ole sugugi erilisem kui varasemad."
Tegelikult ongi kõigi "Pealtnägijat" konsulteerinud teadlaste seisukoht võrdlemisi ühene, et päike saavutab oma maksimaalse aktiivsuse järgmisel aastal, kuid inimestele ei tähenda see suurt midagi. Halvimal juhul võivad tekkida ajutised häired sidesüsteemides, kuid jutud, et jääme nädalateks või isegi kuudeks ilma elektrita, kuuluvad pigem ulmevaldkonda.
"Kui Eesti kohta öelda, siis Eestis, isegi kui on tegemist väga suurte supertormidega, see mõju on täiesti olematu praktiliselt," kinnitas Tallinna tehnikaülikooli teadur Heigo Mölder.
Vanadest vigadest on õppust võetud
Mölder teab, miks suur magnettorm 150 aastat tagasi kõik telegraafiliinid välja lõi.
"Telegraafiliinide puhul oli tegemist väga pikkade liinidega, need liinid olid mandritevahelised ja lausa tuhandeid kilomeetreid pikad. Kui liinid on väga pikad, siis tekivad väga suured kontuurid ja nendes suurtes kontuurides, kui see magnetvoo muutumine sealt läbi käib või magnetvoo jõujooned sealt läbi käivad, siis ta võib sinna teatud pingeid ja voolu indutseerida," selgitas Mölder.
Teine halb asjaolu, mis peab õnnetuseks olema täidetud, on nende pikkade liinide maakera pooluse lähedal olek. See tähendab, et suure elektrikatkestuse tekitaks ainult olukord, kus võimas magnetväli liiguksid risti pikkade liinide alt läbi. Täpselt nii, nagu juhtus Kanadas Quebeqis 1989. aastal.
"Kanada probleem ongi see, et seal on väga palju lääne-ida suunalisi liine, teine asi on see, et nende pinnase ülemiste kihtide takistus on väga suur, mis tähendab seda, et maanduskontuurid lähevad väga sügavalt maa seest läbi."
"Teine asi on see, et nad on poolustele väga lähedal. See võrguehitus oli 1989. aastal, kui see juhus oli, hoopis teistsuguse konfiguratsiooniga kui nüüd, nüüd on asjad ringi ehitatud ja mõjud on arvesse võetud," rääkis Mölder.
Mõlder ütles, et vanadest vigadest on tänaseks õppust võetud ning pikkade kõrgepingeliinide probleemi enam ei ole.
"Need probleemid avalduvadki teatud määral ainult Kanadas, kus on ka võetud meetmed kasutusele, et järgmised päikesetormid, mis peaks tulemas, on tegelikult neutraliseeritud juba eos," ütles Mölder.
Tema sõnul on pikkade sideliinide puhul mindud üle valguskaablitele ja valguskaablid teadupärast elektrit ei juhi, nii et see pikkade liinide probleem on nüüd elimineeritud.
Päikesetormid elu maal pea peale ei pööra
Päikeselt tulenev magnettorm on küll tõenäoline, aga kogu meie elu see pea peale ei pööra. Tõenäosus auto alla jääda on suurem kui ulatuslik päikesest tingitud elektrikatkestus.
"See mõju on väga tühine, see peab tõesti olema mingi maailmalõpp, et elektrisüsteemile hakkaks mõjuma," ütles Mölder.
Noorma kinnitas, et katastroofiline päikesetuule purse maa peale ei ole eriti realistlik.
"Vähemalt teadus ei anna praegu alust arvata nagu mingi olulisemalt suurem päikesetuule puhang oleks meid tabamas. Jah, me räägime veidi tugevamast maksimumist, kuid kindlasti mitte millestki sellisest, mis maal totaalset elektrikaotust põhjustaks," kinnitas Noorma.
"See aktiivsuse tipp, mis saabub järgmisel aastal, ei ole suurem kui tavaliselt, vastupidi, võib-olla isegi veidi väiksem. Seetõttu ma arvan, et karta küll ei ole midagi," ütles Viik.
Toimetaja: Rutt Ernits