Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Saarts: möödunud aasta viis lääneliku kodanikuühiskonna sünnini

Tõnis Saarts ERR
Tõnis Saarts ERR
Politoloog Tõnis Saarts ütles läinud poliitika-aastat kokku võttes, et mitmed sündmused viisid Eestis lääneliku kodanikuühiskonna sünnini. Silver Meikari avaldus varjatud rahastamisest Reformierakonnas on Saartsi sõnul lausa märgilise tähtsusega.
Saarts rääkis möödunud aastale tagasi vaadates, et 22. mail Postimehes ilmunud Silver Meikari artikkel Reformierakonna varjatud rahastamisest lükkas käima sündmustejada, mille drastilisi pöördeid ei osanud keegi toona ette näha. "Asjaolu, et nimetatud skandaal on meedia huviorbiidis püsinud järjest seitse kuud, on omaette fenomen Eesti poliitikas," ütles Saarts ERR-i uudisteportaalile.

Ta selgitas, et kui esialgu oli tegemist suuresti meediakeskse kajastusega skandaaliga, siis oktoobri lõpus tuli uus pööre ning toimunu andis toitu üsna jõulisele ühiskondlikule protestile.

"Sellele, et rahastamisskandaalist sai laiem kriis, aitas Reformierakond muidugi ise ülijõudsalt kaasa. Kui ajakirjanduses ilmunud prokuratuuri materjalide taustal räägiti ikkagi sellest, et meil oli õigus ning mingit varjatud rahastamist pole olnud, siis sellega anti ühiskonnale selge signaal, et võimuerakond peab oma riigi kodanikke loogika- ja mõtlemisvõimetuks massiks, kellele võibki tuima näoga edasi valetada," meenutas politoloog.

Teine selge sõnum anti Saartsi hinnangul Silver Meikari parteist väljaviskamisega. "Meid ei huvita, mida te meist mõtlete, meile ei lähe karvavõrdki korda teie õiglustunne".

"Ja kui Reformierakond registreeris oma peakontori ette fiktiivseid meeleavalusi, siis pandi i-le punkt, sülitades sisuliselt demokraatliku riigi ühele baasõigusele: kodaniku vabadusele tulla välja ning oma rahulolematust väljendada," lisas Saarts.

Aasta esimesest poolest meenutas Saarts ka ACTA-vastaseid meeleavaldusi ja õpetajate streiki. Aga ka arstide streiki, kui üht pikimat senises taasiseseisvunud Eesti ajaloos.

Konkreetsetest valdkonnapoliitikatest kõneldes meenuvad Saartsile ennekõike kõrgharidusreform ja koolireform. "Nimetatud reformid mõjutavad hariduse kui kogu ühiskonna jaoks väga olulise valdkonna käekäiku veel aastakümneid," märkis ta.

Laiemast ja üle-euroopalises perspektiivist vaadates tuleks tema sõnul kõnelda Euroopa laenukriisist ja selle mõjust Eesti poliitikale. "Paraku ESM-iga seotud arutelud olulist resonantsi Eesti ühiskonnas ei tekitanud, mis näitab, et Euroopa-teemad on tavavalija jaoks endiselt mured teiselt ja vähehuvitavalt planeedilt."

Aasta jooksul toimus kolm olulist protsessi


Laiemalt kokku võttes ütles Saarts, et selle aasta jooksul on toimunud kolm väga tähendusrikast protsessi: muutunud on viisid, kuidas me kõneleme poliitikast ja demokraatiast, aset on leidnud lääneliku kodanikuühiskonna sünd, teisenenud on jõujooned erakondade vahel.

"Esiteks muutunud kõnelemisviisidest. Aasta alguses ei rääkinud me just palju demokraatia süvendamisest, erakonnasüsteemi suletusest, kaasamisest. Aasta lõpuks on kõik need teemad laual: ajakirjanduses arutatakse, kas meil on demokraatia kriisi või ei ole, kaasamise-temaatika on muutunud üksikute kodanikeorganisatsioonide "arusaamatust tujust" oluliseks diskussioonipunktiks põhivoolu meedias, erakondade rahastamise tehniliste detailide asemel on laual küsimus erakonnakonkurentsi avatumaks muutumisest ning parteisüsteemi lahtikartellistamisest," loetles politoloog. Muutunud on tema hinnangul ka viisid, kuidas lubatakse poliitikutel kodanikke kõnetada.

"Käesoleval aastal olime ka tunnistajaks kodanikuühiskonna sünnile selle läänelikus tähenduses. /.../ Vabakonnast on saanud täiesti arvestatav jõud, keda oli novembris näha ka tänavatel ning mille potentsiaali avalik naeruvääristamine läks ühele võimuerakonnale üsna kalliks maksma."

"See aasta murdis ühe olulise tabu, ehk siis arusaama, et "õige" eestlane omaenda valitsuse vastu ei protesti ning tänavatel meelsuse näitamine on venelaste ja riigivastaste elementide pärusmaa. ACTA-vastased meeleavaldused andsid suuna kätte ning novembrikuine meeleavaldustelaine kinnitas protesti kui loomuliku poliitilise aktiivsuse näitamise vormi,Eesti kodanikukultuuri," lausus Saarts.

Saarts rääkis veel, et teisenenud on populaarsusnäitajad ning jõuvahekorrad olemasolevate erakondade vahel. "Opositsiooni toetus on olnud suure osa aastast tõusutrendil, samas kui valitsuserakonnad on poolehoidjaid järjepanu kaotanud. /.../ Müüt paremparteide moraalsest üleolekust, mis põhines arusaamal, et nemad on eetilisemad, demokraatlikumad ja eestimeelsemad kui nende vastasrind, käriseb igast otsast. Kui Reformierakond ei suuda piisavalt edukalt taastoota müüti, et sotsid on vene-meelsed ja hävitavad võimule tulles koheselt Eesti majandusedu, siis ootab neid tagasilöök juba kohalikel valmistel."

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: