Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Olof Palme mõrva uurijad avavad vihjetelefoni
Kunagise peaministri Olof Palme mõrva uurijad avavad täna 27 aastat pärast Rootsit vapustanud kuritegu uuesti vihjetelefoni.
Mullu detsembris kuritegu uurima asunud Rootsi tuntud kriminaalkomissar Dag Andersson märkis, et kõik avatavale telefonile laekuvad vihjed ja info on huvitav, vahendas Iltalehti Rootsi politsei kodulehte.
"Ehk keegi teab midagi, kuid pole sellest varem uurijatele rääkinud, kuna on arvanud, et keegi on seda juba neile öelnud. Parem on ikkagi teavet korduvalt jagada, kui seda üldse mitte teha," märkis Andersson.
Praeguseks on Palme mõrva uurimismaterjalide hulk paisunud suuremaks kui John F. Kennedy mõrva (22.11.1963) või Lockerbie terroriakti (21.12.1988) uurimismaterjalid.
Seni tabamata kurjategija tulistas Palme surnuks Stockholmis 1986. aasta 28. veebruaril, kui peaminister oli koos abikaasaga pärast kinokülastust asunud koduteele.
Palme mõrva eest mõiseti algselt eluks ajaks vangi Christer Pettersson, kuid kõrgem kohus vabastas ta süüdistustest süütõendite puudumise tõttu.
Palme oli Rootsi peaminister aastatel 1969-1976 ja 1982-1986. Tema mõrvamise on omaks võtnud vähemalt 130 inimest, kuid seni pole uurimine tegeliku mõrvari tabamiseni jõudnud.
"Ehk keegi teab midagi, kuid pole sellest varem uurijatele rääkinud, kuna on arvanud, et keegi on seda juba neile öelnud. Parem on ikkagi teavet korduvalt jagada, kui seda üldse mitte teha," märkis Andersson.
Praeguseks on Palme mõrva uurimismaterjalide hulk paisunud suuremaks kui John F. Kennedy mõrva (22.11.1963) või Lockerbie terroriakti (21.12.1988) uurimismaterjalid.
Seni tabamata kurjategija tulistas Palme surnuks Stockholmis 1986. aasta 28. veebruaril, kui peaminister oli koos abikaasaga pärast kinokülastust asunud koduteele.
Palme mõrva eest mõiseti algselt eluks ajaks vangi Christer Pettersson, kuid kõrgem kohus vabastas ta süüdistustest süütõendite puudumise tõttu.
Palme oli Rootsi peaminister aastatel 1969-1976 ja 1982-1986. Tema mõrvamise on omaks võtnud vähemalt 130 inimest, kuid seni pole uurimine tegeliku mõrvari tabamiseni jõudnud.
Toimetaja: Marek Kuul