SVT: Palme mõrva uurijad survestasid narkosõltlasi valetunnistusi andma ({{commentsTotal}})

Mälestustahvel Olof Palme mõrva sündmuskohas, Sveavägeni ja Tunnelgatani ristmikul.
Mälestustahvel Olof Palme mõrva sündmuskohas, Sveavägeni ja Tunnelgatani ristmikul. Autor/allikas: BKP/Wikimedia Commons

Rootsi ringhäälingu SVT andmetel keelitasid kunagise peaministri Olof Palme mõrva uurinud politseinikud omal ajal narkosõltlasi andma valetunnistusi süüdistatav Christer Pettersoni vastu. Narkosõltlastest tunnistajatele pakkus politseirühm kusjuures suuri rahasummasid.

Väide põhineb SVT saate "Uppdrag granskning" kätte jõudnud ülekuulamissalvestusel, mille abil üritati juhtumit käsitlenud kohut eksiteele viia, vahendas Yle.

Rootsi valitsus lubas 1987. aastal Palme mõrvari jälile viivate vihjete eest kuni 50 miljonit krooni vaevatasu. Aastate jooksul on mitmed narkosõltlased tunnistanud, et politsei üritas neid raha abil valetunnistusi andma meelitada.

SVT uudise kohaselt oli üheks selliseks isikuks Christer Petterssoni sõber Harri Miekkalinna. 1989. aastal rääkis Miekkalinna Stockholmi esimese astme kohtus, et üks politseinikest öelnud talle, et kui ta neid aitab, võib ta "osta endale mitte ainult maja, vaid kogu ühiskonna".

Varem on prokuratuur ja politsei sellised tunnistajate väited alati selgesõnaliselt tagasi lükanud.

Aastatel 1969-1976 ja 1982-1986 Rootsi peaministriks olnud sotsiaaldemokraat Olof Palme oli muuhulgas tuntud selle poolest, et talle ei meeldinud ihukaitsjaid kasutada. 1986. aasta 28. veebruari õhtul jalutas Palme koos oma naise Lisbetiga Stockholmi kesklinnas ning enne metroosse sisenemist lähenes neile tundmatu mees, kes tulistas Palmele kuuli selga, tegi ühe lasu ka tema abikaasa suunas ning seejärel põgenes. Palme suri sündmuskohal ning tema mõrv on siiani lahendamata.

1988. aasta detsembris võttis politsei kinni kohalikus kriminaalses maailmas tuntud Christer Petterssoni. Lisbet Palme nimetas teda tulistajaks, mees läks kohtu alla ja mõisteti 1989. aastal süüdi. Järgmine kohtuaste aga mõistis mehe piisavate tõendite puudumisele viidates aga õigeks. Kuigi Petterssoni vastu esitati hiljem veel tõendeid, keeldus ülemkohus uut menetlust alustamast. Pettersson suri 2004. aasta septembris.

Lisaks ebapiisavatele tõenditele pidas kohus Petterssoni puhul oluliseks loogilise motiivi puudumist. Hiljem on Petterssoni tuttavad meedias väitnud, et mees on kuritegu tunnistanud, kuid selgitanud, et tegu oli eksitusega - nimelt olevat ta tahtnud tappa hoopis üht narkodiilerit ning ajas ta lihtsalt tänaval kõndinud Palmega segi.

Palme mõrv tekitab Rootsi ühiskonnas endiselt palju vaidlusi ning on ka mitmete vandenõuteooriate allikaks.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: