Riia presidendilossis oodatakse järgmisel nädalal riigivisiidile Eesti presidenti Toomas Hendrik Ilvest. Ühe kuu pärast täitub Andris Berzinšil täitub aasta Läti presidendina. Valdis Zatlersi üsna ootamatu otsuse järel saata laiali Seim ootamatult presidendiks saanud Berzinš on võitnud rahva seas populaarsust ja teinud mitu põnevat algatust. Üks neist on otsus annetada oma presidendipalk koolidele, vahendas "Välisilm".

"Võib ju väita, et see on nostalgia, kuid ma leian, et maakool on lähtepunkt, mis hoiab sellel paigal elu sees. Ma olen ise õppinud väikeses maakoolis ja esimesel tööpäeval presidendina ma  külastasin seda kooli ja nii see traditsioon algas. Suurtes linnades on alati võimalused suuremad," rääkis Berzinš. "Minu arvamus on, et kui kaotame maal kooli, siis seda kohta enam pole".

Berzinš kutsub üles ka ekspresidentide hüvesid kärpima, kuna tema hinnangul on see amet üle hinnatud - ka kõik teised ametid, nagu näiteks peaministri omad, on rasked.

"Nii peaks igaüht tunnustama tema töö järgi. Ajalooliselt on ju Euroopas ja teisteski riikides säilinud kuningad, kuid minu arvates pole neid hüvesid vaja. Kuid see on minu isiklik arvamus," lausus Berzinš.

Kui praegu arutletakse Lätis palju, kas Zatlersi käik saata oligarhide vastu võitlemise ettekäändel seim laiali oli õige või mitte. Küsimusele, mis on Läti poliitikas muutunud, vastas president, et valitsus on kaheksa kuu töö järel jõudnud oma plaanide teostamiseni ja reforme hakatakse ellu viima.

"Tähtis ja keeruline on meie suhtumine hariduse tulevikku. Keeruline on ka tervishoiu valdkond, milles tuleb otsida häid perspektiivseid lahendusi. Loodan, et järgmisteks seimi valimisteks näeme muudatusi ka poliitilises süsteemis - parteid ühinevad ja muutuvad tugevamaks. Minu arvates on see suur probleem, sest väikeerakonnad esindavad ju ka vaid väikest osa rahvast," märkis ta.

Balti koostööga tundub aga Berzinši sõnul praegu nii olevat, et kõrgel tasemel kuulutatakse ühist mõtlemist ja ühist arengut, aga kui jutt läheb mõne projektini, olgu see Rail Baltic või gaasiterminaali rajamine, kipub koostöö pigem ummikusse jooksma.

"Vedelgaasi terminalist rääkides tuleks küsida, milline on meie ühine energiapoliitika. Euroopa Liidus näeme ju, et selles valdkonnas oleme pigem üksteisest eraldunud. Võtkem või Venemaa ja Saksamaa gaasitarnete ühishuvid. Vajame aega, ja siin on oluline ka teine pool - peaksime arvestama, et me ei suuda gaasi ja elektri eest nii palju maksta," sõnas Läti riigipea.

Ta lisas, et ei arva, et Rail Balticu probleeme oleks keeruline lahendada - see on suur projekt ja siin tuleb ka arvestada, et Läti ühiskonna arvamus võiks areneda soodsas suunas.

"Kõigil osapooltel on ju teada transpordivolinik Siim Kallase ettepanek seda projekti täpsustada. Et Läti poolt edasi minna, oleks vaja teha selles muudatusi Riiast väljapoole jäävas osas. Riia ümbruse liiklus on seni lahendamata ja seda saaks selle projekti kaudu teha. Poliitiliselt on ju nii, et Visaginase jaam või vedelgaasi terminaal võivad olla rohkem riikide siseasjad, kuid raudtee loob ju meie ühise liikumissuuna Euroopaga. Kui kellel iganes, ka minul oleks võimalus sõita rongiga, ma meeleldi teeksin seda," nentis Berzinš.

President Ilvese riigiviisidi üks märke on igatahes saabumine Riiga Tallinnast väljuva rongiga.