Kriitikud valisid Eesti parimaks filmiks "Sügisballi" ({{commentsTotal}})

{{1321637340000 | amCalendar}}
Filmiajakirjanikud, õppejõud ja spetsialistid valisid välja parimad Eesti filmid läbi aegade ning kõrgeimale kohale paigutus Veiko Õunpuu 2007. aastal valminud film "Sügisball".
Filmiajakirjanik Jaak Lõhmus rääkis "Ringvaates", et samuti valisid kriitikud oma lemmikuid kümne aasta eest, kui Eesti film sai 90-aastaseks. Toona hinnati parimaks Arvo Kruusemendi "Kevade", teisele kohale Kaljo Kiisa "Hullumeelsus" ja kolmandaks Peeter Simmi "Ideaalmaastik".

Tänavu oli žürii märksa suurem, sest lisaks filmiajakirjanikele osalesid valikul ka õppejõud ning kokku jagas punkte üle 30 spetsialisti.

Esimesele kohale valitud "Sügisballi" nimetas Lõhmus kõigis oma komponentides õnnestunud filmiks. "Ka publiku poolt hästi vastu võetud, väga palju Eestit tutvustanud rahvusvaheliselt. Mitte midagi ei ole sellele filmile ette heita. Kuigi on ka vanema põlve eesti kineaste, kes ei salli seda silmaotsaski, aga mina nende hulka ei kuulu," märkis Lõhmus.

1968. aastal valminud "Hullumeelsuse" valisid kriitikud teiseks. Lõhmuse sõnul on see žanrilt kõige selgemalt must komöödia.

"Tundub, et eesti natuurile see žanr sobib, sest kui vaatame, mis sai eisimeseks, märkame samu tunnusjooni. See film on lihtsalt väga hästi tehtud kõigis oma komponentides," nentis kriitik.

Kolmandale kohale jõudis 1969. linastunud "Kevade", mille teeb Lõhmuse sõnul igihaljaks nii Oskar Lutsu rahvalik keel kui ka lõpmatu südamlikkus ja armastus inimese vastu, mida on tunda nii raamatus kui filmis.

Lisaks jõudsid esikümnesse:

4. "Viimne reliikvia" (1969), rež Grigori Kromanov
5. "Ideaalmaastik" (1980), rež Peeter Simm
6. "Georgica" (1998), rež Sulev Keedus
7. "Nipernaadi" (1983), rež Kaljo Kiisk
8. "Hukkunud Alpinisti hotell" (1979), rež Grigori Kromanov, Jüri Sillart
9. "Naerata ometi" (1985), rež Leida Laius
10. "Püha Tõnu kiusamine" (2009), rež Veiko Õunpuu

Toimetaja: Karin Koppel



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: