Vargast pansionijuht sai edasi vanainimeste rahaasju ajada ({{commentsTotal}})

Hiljuti võeti Merivälja pansioni juhataja vahi alla seoses vargusekahtlusega, kuid avalikkus ei tea, et tegelikult oli direktor Tiina Saarmaa juba sarnase kuritöö eest kohtulikult karistatud, teave tema karistusest ei jõudnud aga kuskile ning ta jätkas oma ametis vanainimeste rahaasjade ajamist.
Ühe 95-aastase vanahärra tähelepanelikkus viis avastuseni, et soliidse asutuse lugupeetud juhataja oli tegelikult sarivaras, kes laristas vanurite raha - kui uskuda kahtlustust - nagu Anna-Maria Galojan, vahendas "Pealtnägija".

Sõjapõgenikuna sünnimaalt lahkunud Eduard Savitootsi elas suure osa elust Austraalias ja Kanadas. Kui lihtsa ehitusmehena töötanud Eduardi abikaasa 2003. aastal suri, otsustas lastetu mees pärast rohkem kui poolt sajandit võõrsil sünnimaale naasta. Seda enam, et siin elasid veel mõned tema sugulased.

Nii mattis Torontost tulnud Eduard oma naise tuha pere ajaloolisse kodukanti Tartus ning asus seitse aastat tagasi elama Tallinna äärelinna, Merivälja pansionaati, mis on üks Eesti parimaid. Et Kanada riik maksab talle pensioni, sai Eduard võtta üksiktoa, mille hind on üle 800 euro kuus.

144 kohaga Merivälja pansioni peab Saksa ketti kuuluv Kursana Eesti OÜ. Algusest peale oli pere peamine kontaktisik pansioni direktriss Tiina Saarmaa.

"Ta jättis väga sõbraliku mulje, ütles, et siin on turvaline ja meie hoole all ja et ärge muretsege, ärge kartke, kõik läheb hästi," meenutab Eduardi sugulane Carmen Marnat.

Aastaid laabuski kõik, kuni umbes kolm aastat tagasi hakkasid Marnati sõnul aeg-ajalt liikuma jutud, et raha kaob vist arvelt. Sugulased ei võtnud seda tõsiselt, arvates, et vanainimesed võivad ikka mõnikord asju ette kujutada. Sugulased ei osanud ka väga karta, sest ei aimanud, kui rikas vanaonu täpselt on. Lisaks pensionile, mis on Eesti omast mitu korda suurem, oli Eduardil ka maja müügist saadud raha. Seda kõike hoidis ta Toronto Eesti Ühispangas.

Vargusekahtlust peeti vanainimese ettekujutuseks

Savitootsi lasi iga kuu saata Kanadast paar tuhat dollarit Eestisse oma kontodele SEBs või Swedbankis. Sellest tasus ta pansionile, haigekassale ja toetas regulaarselt oma aasta vanemat õde Tartus. Kui Eduard tahtis aga ise sularaha välja raha võtta, vajas ta abi, sest ehkki muidu tragi, siis silmanägemine on tal kehv. Kui algul aitasid sugulased, siis umbes viis aastat tagasi hakkas seda tegema hooldekodu juhataja. "Ta oli küllalt tore siis ja küllalt abivalmis ja. Ma ei näinud numbrit, ma pidin kedagi võtma, kes minu eest võtab raha välja või ostab mulle midagi, eks ole," räägib Savitootsi.

Nii käis Eduard keskeltläbi korra kuus juhatajaga pangaautomaadi juures ja võttis enda tarbeks umbes 100 eurot. Selle käigus andis ta juhatajale oma kaartide PIN-koodid. Selles polnud iseenesest midagi erakordset, sest sama moodi aitasid eakate kodu töötajad mitut klienti. Kaks aastat tagasi oli Eduardil aga järsku ärev uudis - naabertoas elav, samuti Ameerikast tagasi kolinud mees olevat rahast lagedaks tehtud.

Carmen Marnat tunnistab, et ei võtnud taas sugulase juttu tõsiselt, kuna see ei tundunud reaalne. Siiski rääkis ta direktoriga, kes ütles, et vanainimesed kipuvad ikka oma raha pärast kartma ega saa aru, kuhu nende raha läheb.

Tagantjärele selgub, et see polnud mitte ainult võimalik, vaid ka tõsi ning varas oli seesama pealtnäha soliidne daam. Harju maakohtu arhiivis säilitatakse kriminaalasja toimikut aastast 2010, millest selgub, et Kursana juhataja omastas kokku 563 850 krooni ühelt oma hoolealuselt.

Tähelepanuväärne on ka, kui jõhkralt ta seda tegi: saanud kätte 80aastase hoolealuse Sulevi pangakoodid, kandis Saarmaa 2006. aasta sügisest kuni 2009. aasta jaanuarini raha kõrvale kokku 88 korda. Seda paaripäevaste intervallidega ja enamasti 10 000 krooni kaupa. Raha kandis Saarmaa kas otse oma isiklikule arvele või ühe oma eaka sugulase kontole, kust selle siis välja võttis. Tagatipuks maksis juhataja pahaaimamatu hoolealuse kontolt 850 krooni hauakivi eest, mis püstitati Saarmaa sugulastele.

Kui vanahärra Sulev lõpuks asjast aru sai ja politseile avalduse tegi, tunnistas Saarmaa kõik üles. Toimikus on tema omakäeline selgitus, milles ta tõdeb: "Ei oskagi öelda, kuidas asi nii kaugele sai minna, et hakkasin Sulevi raha omastama." Sellega sisuliselt kogu uurimine lõppes. Et Saarma tunnistas kohe süüd, kahetses, hüvitas tekitatud kahju ja nõustus kokkuleppemenetlusega, määrati talle 2010. aasta juunis karistuseks tingimisi aasta ja kuus kuud.

Merivälja pansioni väitel nad Saarmaa minevikku ei teadnud

Kõige müstilisem on aga, et info Saarmaa uurimise ja karistuse kohta jäi sisuliselt kohtu seinte vahele. Näiteks kandideeris ta uurimise ajal kohalikel valimistel keskerakonna nimekirjas, ta jäi edasi Eesti sotsiaalasutuste juhtide nõukoja juhatusse ning Merivälja pansioni juhatajaks, kus tal säilis võimalus Eduardi ja teiste vanainimeste rahaasju ajada.

Kursana Eesti OÜ juhatuse liige Anella Stimmer kinnitab, et pansionis ei teatud Saarmaa varasemast kuriteost. "Meid ei informeerinud ei politsei, ei prokuratuur, ei Tiina Saarmaale määratud kriminaalhooldaja".

Tagantjärele tõdeb prokuratuur ainult, et kohustust Kursana juhtkonda informeerida kellelgi ei olnud. Pall kukkus piltlikult öelda maha ja seetõttu ei uskunud keegi ka Eduardi, kui ta eelmise aasta algul uuesti rääkis, et raha tema arvelt justkui kaob. Kui sugulased juhatajaga rääkisid, rahustas ta nad maha.

Samal ajal oli Saarmaa tingimisi karistatud ja viibis veel kriminaalhoolduse all. Kriminaalhooldaja Jaan Ratnik kirjutas 2011. aasta lõpus kokkuvõttes tema kohta: "Toimus vestlus õiguskuulekatest hoiakutest, õigushüve väärtustavate hoiakute kujundamisest, õigushüvest, õigussüsteemist. Isik väga kahetses toime pandud kuritegu. On toimetulev, oma eluga saab hakkama, varasematest vigadest on teinud õiguskuulekad järeldused, töötab."

Kui eelmise varguse-episoodi kohta Meriväljal kehtib kohtuotsus, siis edasine jutt puudutab kahtlusi. Rangelt võttes on Tiina Saarmaa kahtlusalune.

Raha kulus nii rõiva-, pileti- kui plaadipoes

"Esimesed vargused toimusid jaanuari lõpus ja veebruaris, siis võeti kummastki pangast välja 300 euro kaupa mingi etapp, siis vahepeal oli natuke rahulikum aeg. Aeg-ajalt võeti. Septembrist läks asi väga karmiks. Näiteks 2. septembril võttis varas sissejuhatuseks 500 eurot sulas ja maksis seejärel vanahärra kaardiga Kristiine keskuse Montonis, siis Seppäläs ja lõpuks Laseringi plaadipoes.

Päev hiljem võttis ta 500 eurot sularaha. Eriti tihe oli aga 4. september, mis algas Viimsi Spas 185-eurose arve tasumisega, siis poodlemisega Kaubamaja naistemaailmas kokku 380 euro eest ning õhtu lõpetas 500 euro välja võtmine kell 22.12," räägib Marnat.

Juba järgmise hommikul kell 6.56 võttis varas välja veel 500 eurot, lõuna ajal ostis kontserdipiletid Ticketprost ja jätkas õhtupoolikul ostlemist Denim Dreami ja Zara kauplustes. Vanahärra sugulane tunnistab, et ei suuda siiani seda tõena võtta, kuid paberid kinnitavad seda. Tagantjärele lausa tragikoomiline on, et Kaubamaja naisteosakonnas kadus valvsus täielikult ja maksmiseks kasutati küll Eduard Savitootsi kaarti, kuid et saada allahindlust, esitati Partnerkaart Tiina Saarmaa nimel.

"Osteti kaupa oma tarbeks Kaubamajast, kasutades seejuures küll võõrast raha, aga seejuures vähemalt mitte unustades saada ka soodustust," märgib jurist Kuldar Kirt.

Kõik see ei tulnud toona veel välja. 13. septembril, oma 95. sünnipäeval kaebas Eduard jälle -seekord õe lapselapsele - et tal on tunne, nagu raha kaoks. Lapselaps helistas Tiinale, et pärida, milles on probleem ja kas ta aitaks seda lahendada - Eduard kurdab. Direktriss helistas talle veel järgmisel päeval tagasi ja kinnitas: kõik on korras ning muretseda pole vaja.

"See oli septembrikuu algul. Et kõik pangakontod on korras, me kontrollisime, ärge muretsege, ärge sõitke siia kohale, pole vaja siia kohale tulla kontrollima," meenutab Marnat.

Ka vanahärra ise kinnitab, et Tiina palus mitte muretseda ja kordas pidevalt, et kõik on korras.

Eduardi pangakaardid seisid tema enda teada toas, spetsiaalses lukustatavas turvakapis. Juhatajal oli aga sinna sissepääs, samuti teadis ta täpselt klientide päevarežiimi. Eduard kahtlustab jurist Kirti sõnul, et topeltvõtit kasutades sai Saarmaa ligi pangakaartidele ja kuna Eduard oli ka varem raha võtnud juhataja abil, siis olid juhatajale teada PIN-koodid.

Pangaväljavõte jahmatas sugulasi

Väljavõttest on näha, et oktoobris võeti Eduardi arvelt tuima järjekindlusega pea iga päev 600 eurot, novembri alguses peeti paar nädalat pausi ja siis läks asi samas taktis edasi. Tõde tuli lõpuks ilmsiks, kui ähmis Eduard detsembri lõpus jälle sugulastele helistas. Vanahärra rahustuseks läks sugulane Carmen koos temaga pangakontorisse kontrollima. Avanes jahmatav pilt.

"Me ei uskunud seda. Mina arvasin, et see väljavõte on Eesti krooni ajast. Kui vaadates seda, et kui ma nägin, et iga päev on 600 eurot välja võetud, siis avastasime ka, et on kõikvõimalikest kaubanduskeskustest ostetud kaupa," ütleb Marnat.

Kui kõik read kokku löödi, saadi esialgseks kahjuks 32 000 eurot ehk üle poole miljoni krooni. Pere pöördus politseisse. Kuid mull ei läinud kohe lõhki - neil paluti uurimise huvides algul vaikida. Nad pidid tegema näo, et kõik on korras ja Saarmaaga edasi suhtlema.

Ilmselt aimates, et asjal ollakse jälil, tuli pansioni juhataja ise jaanuari alguses Eduardi sugulase juurde jutuga, et midagi on vist lahti. Vestlus, mille Marnat diktofoniga salvestas, kujunes ligi tunniajaseks. Saarmaa tüüris jutu sinna, et kahtlusalune on hoopis pansioni sotsiaaltöötaja Inge.

Jaanuari lõpus, vahetult enne, kui ta pidi sõitma rühmareisile Egiptusesse koos teiste sotsiaalasutuste juhtidega, võeti Tiina Saarma ja ka hooldekodu sotsiaaltöötaja Inge Aasa kinni. 51aastane Saarmaa, kel on varasem karistus, jäeti vahi alla. Detailseid selgitusi pansion anda ei saa, sest politseijuurdlus alles käib.

"Veelkord - meie jaoks on tegemist väga kahetsusväärse juhtumiga. Me teeme koostööd politseiga, et kogu see juhtub või kui neid on rohkem, saaks avalikkuse ette toodud ja süüdlased saaks karistatud," kinnitab Kursana juhatuse liige Anella Stimmer.

Kui uudis kahtluse kohta pressi jõudis, lõpetas Kursana töölepingu nii juhataja kui sotsiaaltöötajaga. Uurimise käigus tuli ilmsiks veel üks ilmekas detail. Nimelt, kui Tiina Saarmaa Eduardi ja teisi vanureid asjatoimetuste jaoks sõidutas, siis tegelikult polnud tal kehtivat juhiluba. Korduvate rikkumiste tõttu võeti talt mullu juhtimisõigus. Sellest hoolimata jäi ta Kursana ametiautoga mullu lubadeta ja kiiruse ületamisega vahele.

Kahtlus on, et Eduard pole ainus ohver. See on ka põhjus, miks pere, kes teda varem ei uskunud, nüüd teles esineb."Et kõik teised, kellel on omaksed ja lähedased seal, ka aitaksid oma tuttavaid ja usuksid neid. Kui nad kahtlevad rahades, palun kontrollige neid," paneb Martna inimestele südamele.

Eile arutas ringkonnakohus uuesti endise pansioni juhataja tõkendit ja jättis ta edasi vahi alla. "Pealtnägija" küsis advokaadi kaudu ka Saarmaa enda kommentaari, aga ta keeldus, paludes vaid edasi öelda, et on huvitatud asja kiirest ja õigest lahendusest. Omaette huvitav küsimus, mida samuti veel klaaritakse, on, kas Eduard peab nüüd Meriväljal elamise eest edasi maksma?

Toimetaja: Karin Koppel



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: