Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Kuninglik pulm pani taas arutlema monarhia tuleviku üle

Möödunud reedel elas ligi kolmandik maakerast kaasa Briti kuningliku muinasjutu uue peatüki avamisele, kui Londonis abiellusid Prints William ja töölisklassi juurtega Kate Middleton.
Ent üheteistkümne Euroopa perekonna jaoks ei ole kuninglik muinasjutt mitte harvaesinev telesündmus, vaid argipäev. Peale Ühendkuningriigi valitsevad monarhid veel Hispaaniat, Belgiat, Hollandit, Norrat, Taanit, Rootsit ja enamikke Euroopa väikeriike. Kokku on Euroopa kroonitud peadel 145 miljonit alamat, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kui legendides võitlesid kuningad lohedega või vähemalt kogusid alamatelt kümnist ja kaitsesid neid kurja eest, siis tänapäeva monarhidel on pigem sümboolne roll.

Seejuures ei kujunda seda rolli enam kuningakoda ise, vaid skandaaliahned tabloidid ja sotsiaalmeediafanaatikud.

"Me võime tänapäeval öelda, et see areng on viinud selleni, et Kate Middleton ja prints ei ole funktsionaalses mõttes väga erinevad näiteks Paris Hiltonist. Et nad peavad osalema selles popkultuuri kaadervärgis, see on mitmes mõttes oluline Briti kultuurile tervikuna, et nad saavad neist rääkida, see on avalik ja vaba ühiskond, teisest küljest on see vajalik Briti majandusele," selgitas anglofiilist meediaekspert Indrek Ibrus.

Samas on jõutud olukorda, kus kuningakoja ametlik nägu on Elizabeth II-likult soliidne ja püha, avalikkust huvitab aga põhiliselt printside seltskonnaelu.

Nii leidub alati ka kriitikuid, kes küsivad, kas me sellist monarhiat tahtsimegi. Viimastel aastatel on see teema tõusnud üles eelkõige siis, kui arutatakse, mis saab pärast Elizabethi.

"Prints Charlesiga on see häda, et tema on selline kitsamate väärtuste kandja. Kuna ta on lahutatud, tal on armukesest naine. Kas Camillast peaks saama kuninganna? See on tõenäoliselt teema, et kui ta tahaks Camillast teha kuninganna, siis see põhjustaks üsna kindlalt vastuolusid," analüüsis vabakutseline ajakirjanik Helle Tiikmaa.

Briti ajakirjanik Abdul Turay sõnul on kuningakoda tegelikult tähelepanuga harjunud ning jäänud püsima hoolimata kriitikast, mille kõrval The Suni pealkirjad kahvatuvad.

Kuningakoja ebapopulaarsuse haripunkt oli kakssada aastat tagasi, siis olid nad tõeliselt ebapopulaarsed. George IV, kui ta oli prints-regent pidi ennast varjama, kui ta tänaval käis, sest inimesed loopisid tema pihta prügi. Nii et selles kontekstis on selline pahatahtlik suhe meediaga kestnud väga-väga kaua," rääkis Turay.

Kuninglikul perekonnal pole tavaoludes just eriti poliitilist võimu, nad ei juhi inimeste igapäevaelu. "Nii selles suhtes ei saa neid nimetada ebademokraatlikeks. Suurbritannias on ka tõeliselt ebademokraatlikke institutsioone, mida tuleks reformida, näiteks Lordide koda. Ma ei usu, et kuninglik perekond kaob, ega et see on vananenud institutsioon," lisas Turay.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: