"Oleme sellest Läti kolleegidega rääkinud ning oleme iga kord kinnitanud, et teeme seda," oli Pärgmäe ETV saatele "Terevisioon" antud intervjuus optimistlik.

Eesti teeb sel ja järgmisel suvel Tallinn-Tartu liinil investeeringuid, millega loodetakse teekonna läbimise ajaks saavutada kaks tundi ning edasi Tartust Valka peaks saama tunniga.

"Ja siis on asi lätlaste kätes, sest tänasel hetkel läheb rong Valgast Riiga ka kolm tundi, aga et ta konkureeriks autoga, bussiga ja miks ka mitte lennukiga, sest rong läheb Riias kesklinna, siis peaks aeg olema kuskil 4,5 tundi, mitte rohkem," nentis Pärgmäe.

Tallinnast Berliini ümberistumistega

Pärgmäe sõnul on Tallinn-Berliini ühenduse puhul praegu kõne all ümberistumiste võimalus. "Pigem räägime sellest, et ümberistumistega kas või rongiühendus taastada kõigepealt Riiga, sealt edasi Leetu, sealt saaks ümber istuda Poola ja edasi Saksamaa rongi peale."

Rail Baltica projekt on Pärgmäe kinnitusel takerdunud seetõttu, et praegusel hetkel on Eesti ainuke, kes kolmest Balti riigist projekti aktiivselt investeerib. Tema sõnul on Läti ja Leedu seoses suure majanduskriisiga oma investeeringud mõned aastad edasi lükanud.

Rail Baltica koosneb Pärgmäe kirjeldusel kolmest etapist. "Kõigepealt räägime olemasoleval trassil üle Tartu 120 kilomeetrisest tunnikiirusest. Need on investeeringud, mida täna juba teeme. Järgmine on samal trassil 160 kilomeetrit tunnis /../ ja siis kolmanda etapina räägime Euroopa laiusest."

Kui praegused investeeringud olemasolevasse infrastruktuuri on 1,2 miljardit krooni, siis kiiruse 160 kilomeetrini tunnis tõstmine läheks Pärgmäe sõnul maksma 4-6 miljardit krooni.

Eile Euroopa parlamendi saadikute küsimustele vastanud transpordivolinik Siim Kallas lubas teha jõupingutusi, et Rail Baltica projekt kiiremini edasi liiguks.