Välisminister Urmas Paeti ettekanne riigikogus

Välisminister Urmas Paeti aastaettekanne riigikogus 20. veebruaril

Lugupeetud juhataja,
austatud Riigikogu liikmed,
head külalised!

Tulenevalt aastavahetusel jõustunud välissuhtlemisseadusest on välispoliitika ettekanne nüüd Riigikogu ees kord aastas ja seetõttu tuleb keskenduda kõige olulisemale.

Eestil on praegu varasemast palju suurem juurdepääs maailmapoliitikale ja sõnaõigus. Koos nende õigustega on meile kaasa tulnud ka senisest tublisti suurem hulk kohustusi. Seepärast on tänases ettekandes kõne all maailma välis- ja julgeolekupoliitilised tulipunktid, Eesti seisukohad ja meie panus. Arvestades selle kõne piiratud aega, ei peatu ma Euroopa Liidu naabruspoliitikal ega Euroopa Liidu ja NATO edasisel laienemisel, kuna viimases kahes teie ees peetud ettekandes käsitlesin just neid teemasid. Oleme nendes küsimustes järjekindlatel seisukohtadel. Ja nüüd - meie välispoliitika peateemadest sel aastal.

Me panustame rahu ja julgeoleku tagamisse maailmas lähtudes demokraatlikest väärtustest ja meie huvidest. Nüüdismaailmale pilku heites paneme tähele üleilmsete teemade tugevamat esiletõusu: energiajulgeolek, keskkonnakaitse, kliimamuutused, massihävitusrelvade levik, terrorism, ebaseaduslik sisseränne, inim- ja uimastikaubandus. Nagu märkis Horatius juba enne meie ajaarvamist - "on sinu asi hädaohus kui naabri maja põleb". See on ka täna nii, ainult maailm on väiksem ja meie naabrite naabrid on nüüd ka meie naabrid.


Lugupeetud kuulajad,

Ühed kõige põletavamad julgeolekuprobleemid on seotud massihävitusrelvade levikuga. Kui Iraan, mille president on avalikes esinemistes seadnud kahtluse alla näiteks holokausti toimumise ja mõne teise riigi õiguse olemasolule, peaks saavutama võime toota tuumarelva, siis on maailma julgeolekuolukord muutunud märksa ettearvamatumaks. Rahvusvaheline üldsus ei usu Iraani tuumaprogrammi rahumeelsusesse, kuid Iraan trotsib järjekindlalt maailma avalikkuse nõudmisi. Iraan on viimastel kuudel katsetanud uuemat raketitehnoloogiat, nende rakettide lennuulatus on suurem, kui võis arvata.

Oleme seisukohal, et ÜROl peab olema aktiivne roll Iraani tuumaprobleemi lahendamisel. ÜRO Julgeolekunõukogu detsembrikuine otsus rakendada Iraani suhtes esimesi sanktsioone väljendas maailmas valitsevat üksmeelt tuumarelvade leviku tõkestamise küsimuses. Eesmärgi saavutamiseks ei saa aga poolele teele pidama jääda. Euroopa Liidu diplomaatilised kanalid on avatud suhtlemiseks Iraaniga. Siin tuleb kasutada ka majandusdiplomaatia võimalusi, sest Euroopa Liit on Iraani üks kõige olulisemaid majanduspartnereid.

Vaatame Iraani poliitikat laiemas kontekstis: Iraani püüdlused on mõjutanud teisigi regiooni riike kaaluma tuumatehnoloogia arendamist. Lähis-Idas, Ladina-Ameerikas ja Kaug-Idas võib kohata meeleolusid, mis soosivad iseseisva tuumakütuse tsükli väljaarendamist. Vastuseks Iraani tegevusele on Jordaania, Egiptus ning Pärsia lahe koostöönõukogu riigid teatanud võimalusest tagada enesele naabritega võrdne võimsus. Loodame, et diplomaatilisel teel, milleks on head eeskuju näidanud Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa, on reaalne leida lahendus, mis tagaks Iraanile soovi korral võimaluse arendada rahumeelset tuumaenergeetikat, andes samas kontrollitava garantii, et Iraan ei omanda tuumarelva. Sellise kokkuleppe absoluutseteks eeltingimusteks on rahvusvahelise üldsuse ühtsus ja Iraani koostöö Rahvusvahelise Tuumaenergiaagentuuriga.

Muret on teinud ka sündmused Põhja-Koreas. Oleme mõistnud hukka nii sealsed raketi- kui ka mulluse tuumakatsetuse. Põhja-Korea tuumarelva väljatöötamine võib samuti kaasa tuua ahelreaktsiooni teistes piirkonna riikides. Kuuepoolsetel läbirääkimistel on jõutud eelkokkuleppeni - peatselt loodame näha lõplikku lahendust Põhja-Korea tuumaprogrammi peatamiseks.


Lugupeetud Riigikogu,

Eestile läheb otseselt korda Afganistani saatus. Meie ja meie liitlaste huvides on rahulik ja stabiilne Afganistan. Sealne valitsus on seadnud eesmärgiks toimiva ja rahumeelse riigi ülesehitamise. Vaesust, riigistruktuuride nõrkust ja äärmuslike rühmituste vastuseisu ei suudeta ületada aga rahvusvahelise abita. Afganistani heaolu on tähtis nii regionaalse stabiilsuse kui ka rahvusvahelise narkoäri ja terrorismi tõkestamise seisukohalt. See on ka Eesti sõjalise missiooni ja arengukoostöö mõte. Me võitleme ohtudega seal, kus on nende allikad, sest paraku on põhiline osa Põhja-Euroopas tarbitavatest narkootikumidest pärit just Afganistanist. Seal terroriohuga võitlemine kahandab terroristide jõudu rünnakuteks Euroopas ja mujal maailmas. Samuti ei tohiks kedagi ükskõikseks jätta Talebani metsikused oma rahva ja kultuuripärandi vastu.

Eelmisel aastal suurenes meie panus NATO missioonis Afganistanis mitmekordselt - 130 kaitseväelaseni. Meie kaitseväelased tagavad ülesehitustööks vajalikku julgeolekut Lõuna-Afganistani aladel, kus Talebani mõju on küllaltki suur ning valitsuse kontroll nõrk. Saabuv kevad võib kujuneda pöördeliseks Afganistani valitsusjõudude ja liitlasvägede võitluses Talebaniga. Oluline on tagada senisest parem kontroll Afganistani piiridel ning nõrgestada Talebani juhtimisstruktuure.

Julgeolekut ja heaolu ei saa tagada aga üksnes sõjaliste jõududega. Alates eelmise aasta septembrist töötab Helmandi provintsi pealinnas Lashkar Gah"s rahvusvahelises ülesehitusmeeskonnas Eesti diplomaat, kes ühtlasi esindab Eestit ka Afganistani valitsuse juures. Tsiviilesindaja kohalolek annab meile võimaluse omandada asendamatuid ekspertteadmisi ja poliitilisi kontakte Lõuna-Afganistanis. Oleme käivitanud esimese abiprojekti - varustame koostöös Eesti Punase Ristiga Helmandi provintsi keskhaigla lasteosakonda meditsiiniseadmetega. Selleks aastaks oleme sealsetele abiprojektidele planeerinud kokku 1,5 miljonit krooni.

Nõukogude okupatsioonist, kodusõjast ja Talebani režiimist räsitud Afganistani ülesehitamise toetamisel on vajalik järjekindel rahvusvaheline koostöö, eriti Euroopa Liidu ja NATO vahel. Afganistani politsei ja õigussüsteemi edendamiseks plaanib Euroopa Liit saata Afganistani politseimissiooni. Eesti kavatseb osaleda selle missiooni töös. Ja me peame silmas pidama, et miljonite Afganistani sõjapõgenike tagasipöördumine Pakistani aladelt eeldab samuti suurt rahvusvahelist abi.

Nüüd sündmustest Iraagis. Sealne julgeolekuolukord on mõistagi üks Lähis-Ida ning kogu rahvusvahelise üldsuse ees seisvatest põhiprobleemidest. Selles sageli religioosse värvinguga ekstremistide konfliktis on jätkuvalt ohvriks tsiviilelanikud, tavalised inimesed. Iraagi vastuolude põhjused on sajandeid vanad ja sealsete sisemiste konfliktide lahtiharutamine ei ole kerge ülesanne. Koosneb ju Iraagi ühiskond erinevatest etnilistest ja religioossetest gruppidest ning võitlus käib mõjuvõimu pärast laiemas piirkonnas, mitte üksnes Iraagis. Peab arvestama, et olukorda raskendab naaberriikide, ennekõike Iraani ja Süüria negatiivne mõju ja et kriisi lahendamise teid tuleb otsida kogu regiooni kontekstis. Vastasel korral võib riik laguneda ning poliitiline ja religioosne vastasseis väljuda Iraagi piiridest. Seetõttu on oluline, et Iraak tõuseks jalule ühtse riigina, et osataks arvestada erinevate piirkondade ja usuliste kogukondade huve, samuti jagada õiglaselt sealseid naftatulusid.

Iraagi konflikti lahendus peitub poliitilistes muutustes ning kokkulepetes, millesse tuleb kaasata kõik rahvus- ja religioossed grupid. Seda peab toetama julgeolekuolukorra paranemine. Eesti sõjaväelased aitavad sellele kaasa Riigikogu mandaadi alusel, mis põhineb ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonil ja Iraagi valitsuse palvel. Iraagi valitsuse tahe edasi liikuda on suur ja oleks vastutustundetu mitte panustada Iraagi arengusse praegusel üleminekuperioodil.

Nagu kinnitab äsjane lisaväekontingendi saatmine Bagdadi piirkonda, on USA administratsioonil kindel soov astuda otsustav samm julgeolekuolukorra parandamiseks. Ajafaktor on siin äärmiselt oluline: kestev turvatunde ja stabiilsuse puudumine muserdab Iraagi elanikke ning seab ohtu nende riigi tuleviku. Julgeoleku tagamine rahvusvaheliste jõudude poolt on poliitilise protsessi toetamiseks eluliselt tähtis, kuid seda saab teha vaid koostöös Iraagi vägedega. Sain ka novembris oma Iraagi-visiidi käigus kinnitust, et selle riigi sõjavägi areneb, kuid muret teeb politsei areng.

Rahvusvahelise koalitsiooni mõju on erakordselt tähendusrikas - see aitab kaasa nii olukorra stabiliseerimisele kui ka takistab konflikti eskaleerumist. Käesoleva aasta eesmärk on anda võimalikult palju Iraagi piirkondi keskvalitsuse vastutuse alla. Selle teema lõpetuseks tahaksin märkida, et tegemist on suure riigiga, millel on haritud rahvas ja rikkalikud naftavarud - iraaklased võidaksid rahust väga palju juba mõne aastaga.


Lugupeetud Riigikogu,

Olukorda Lähis-Idas mõjutab otsustavalt eelkõige Iisraeli-Palestiina konflikti lahendamine. Pärast viimaseid sündmusi Palestiina territooriumil, aga ka lahinguid Iisraeli ja Hezbollah vahel, ei ole sealses rahuprotsessis vaatamata jõupingutustele praeguseks olulisi edasiminekuid olnud. Samas on kõigile konfliktipooltele selge, et iga samm iseseisva Palestiina riigi rajamise suunas alandab regioonis pingeid ja terroriohtu, kui sealjuures lähtutakse kvarteti - ÜRO, USA, Euroopa Liidu ja Venemaa - poolt Palestiinale esitatud kolme põhimõtte järgimise nõudest. Need põhimõtted on järgmised: Iisraeli riigi ja kõigi sõlmitud lepingute tunnustamine ning terrorismist hoidumine.

See aasta algas palestiinlaste omavaheliste kokkupõrgetega. Positiivne areng toimus mõni nädal tagasi, kui Saudi Araabia initsiatiivil tulid rivaalitsevate Hamasi ja Fatah" liidrid läbirääkimisteks kokku islami kõige pühamas paigas Mekas. Seal saavutatud kokkulepe on muutnud olukorda ning loonud eeldused ühtse valitsuse tekkeks ja Palestiina kodusõja ärahoidmiseks. Võimalused edasisteks Iisraeli-Palestiina läbirääkimisteks on paranenud ja Euroopa Liit soovib sellele protsessile endiselt kaasa aidata.

Ka Liibanonis on olukord ärev. Hezbollah juhitud meeleavaldused olid suunatud peaminister Siniora vastu ning destabiliseerisid olukorda riigis. Euroopa Liit toetab Siniora valitsuse tegevust riigi ülesehitamisel ning relvade äravõtmist erinevatelt rühmitustelt. Samas püsib küsimus, missugust taktikat kasutada suhtlemisel Süüriaga, kes koos Iraaniga mõjutab tugevalt arengusuundi Liibanonis. Kas sanktsioonidest hoidumise poliitika on ennast õigustanud? Kas ja kuidas oleks võimalik, et Liibanoni religioossete rühmituste mõõdukad esindajad otsiksid lahendusi läbirääkimiste teel? Need küsimused seisavad praegu ka Euroopa Liidu ees tegutsemisel piirkonnas.

Eesti panustab Lähis-Ida rahuprotsessi edenemisse eelkõige Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika kaudu, toetame Euroopa Liidu tugevamat rolli selles protsessis. Samal ajal suhtleme me piirkonna riikidega ka otse. Eesti on osalenud Palestiina valimistel vaatlejana, oleme toetanud Euroopa Liidu Rafah piirihaldamise abimissiooni ja Palestiina omavalitsuse politseireformi missiooni. Eelmisel aastal eraldasime üle 800 000 krooni Liibanoni relvakonfliktis kodu kaotanud inimeste abistamiseks ja miinide kahjutuks tegemiseks. Meie ohvitserid osalevad jätkuvalt ÜRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis. Eesti mereväeohvitser on ühinemas ÜRO missiooniga UNIFIL. Sel aastal alustavad esmakordselt Iisraelis ja Egiptuses alaliselt tööd meie diplomaadid. Otseallikatest saadav informatsioon ja kohapealsed kontaktid annavad Eestile kindlasti parema aluse Lähis-Ida küsimustes kaasa rääkimiseks.


Lugupeetud Riigikogu liikmed,

Jätkan oluliste välis- ja julgeolekupoliitika sihtkohtadega, kus meie töö juba mõnda aega vilja kannab. Meie tegevus Lääne-Balkanil tähendab sisuliselt stabiilsuse ala laiendamist Euroopas selle piirkonna arengu toetamise kaudu.

Üks pakilisemaid teemasid on muidugi Kosovo tulevik. Selles küsimuses on alanud otsustav aeg. Eesti hindab väga ja toetab täielikult ÜRO eriesindaja Martti Ahtisaari tegevust ja nõustub tema hiljuti avaldatud ettepanekutega Kosovo staatuse kindlaksmääramise kohta. Meie meelest on see ainus tee edasi.

Kosovoga seotud poliitilise protsessi arenedes on väga oluline Euroopa Liidu ja NATO riikide ühtsus. Ja seda ka arusaamas, et Kosovo areng ei ole pretsedent ühegi niinimetatud külmutatud konflikti lahendamiseks. Loomulikult peab staatuse küsimuse lahendamine olema kooskõlas kõigi Lääne-Balkani riikide Euroopa Liidu perspektiiviga. On üleliigne lisada, et Euroopa Liidul lasub selles osas väga tõsine vastutus.

Loodetavasti saab Serbia lähiajal Euroopa-meelse valitsuse, kellele Euroopa Liit peab kiiresti pakkuma nähtavaid samme koostööks. Näiteks stabilisatsiooni- ja assotsiatsioonileppe läbirääkimiste taaselustamine ja viisalihtsustuslepingu sõlmimine. Eesti toetab Serbiat eurointegratsiooni teel ja me oleme tihendanud poliitilisi kontakte selle riigiga. Teame, kuivõrd suurt mõju omab väljavaade saada Euroopa Liidu liikmeks ja seda ka kaugemas perspektiivis. Samas ootame me Serbialt võetud kohustuste täitmist õigusriigi põhimõtete juurutamisel ning koostööd Endise Jugoslaavia Rahvusvahelise Kriminaaltribunaliga sõjakurjategijate tabamisel.


Lugupeetud Riigikogu,

Kogemused ja teadmised annavad meile hea võimaluse ja potentsiaali mängida laiemas Euroopas olulisemat välispoliitilist rolli. Me ise oleme mitmete partnerite jaoks innustavaks näiteks, kuidas ühiskonda paremaks muuta. Meil on ka head teadmised Euroopa Liidu idanaabritest ja usalduslikud suhted ning me saame neid eeliseid omakorda Euroopa Liidus hästi kasutada.

Oleme selged Ukraina, Moldova ja Gruusia toetajad, meil on arvukalt koostööprojekte. Rääkides Ukrainast, siis peame väga oluliseks Ukraina igakülgset kaasabi Euroopa Liidu piirivalvemissiooni tegevusele Ukraina-Moldova piiril. See on Ukraina Euroopa-suundumuse lakmuspaber. Mis puudutab aga Transnistria probleemi Moldovas, siis pooldame Euroopa Liidu suuremat aktiivsust selle konflikti reguleerimisel, muu hulgas jõupingutusi senise rahuvalveformaadi asendamiseks. Hiljuti lähetasime oma nõuniku Euroopa Liidu eriesindaja missioonile Gruusiasse, mis on meie arengukoostöö peamiste partnerite seas.

Pärast külma sõja lõppu tekkinud külmutatud konfliktid on teiste pingekollete järkjärgulise reguleerimise järel jäänud Euroopas tõsisteks julgeolekumuredeks, millele seni ei ole lahendust leitud. Oluline on märkida, et iga Moldovat, Gruusiat, Armeeniat ja Aserbaidžaani puudutav külmutatud konflikt on unikaalne. Neid ei saa käsitleda ühtemoodi. Euroopa Liidu roll nende konfliktide lahendamisel võiks järjekindlamalt kasvada, see tegevussuund vajab enam tähelepanu ja vahendeid.

Nüüd veel ühest Euroopa murest - nimelt Aafrika humanitaarkatastroofidest ja nendega seotud migratsioonist. See probleem on viimastel aastatel eriti teravalt esile tõusnud seoses relvakonfliktidega Sudaanis ja Somaalias ning naaberkontinendilt pärit põgenike maabumisega Euroopa Liidu lõunapiirile. Põhja-Aafrika kaudu illegaalselt Euroopasse pürgijate arvu hinnatakse aastas juba kuni miljoni inimeseni. Eesti on sellest kõigest seni veel suhteliselt kaugele jäänud, ent Euroopa Liidu liikmena käsitleme seda probleemi meie kõigi ühise murena. Toetame Euroopa rändepoliitikat, mis tugineb liikmesriikide solidaarsusele ja jagatud vastutusele. Aitame oma võimaluste piires kaasa vaesuse leevendamisele Aafrikas. Äsja loodud ÜRO erimissiooni koosseisu Darfuris kuulub ka Eesti esindaja, kes aitab kaasa inimõiguste rikkumiste lahendamisele. ÜRO endine peasekretär Kofi Annan on maailma ühe suurima humanitaarkatastroofi kohta märkinud, et Darfuri päästmiseks peab maailm ajaga võidu jooksma. Veel on võiduvõimalusi. Ka Eesti on abistanud Lõuna-Sudaani põgenikke - Välisministeerium on toetanud sealseid pagulasi ja sisepõgenikke üle miljoni krooniga. Lisaks saab Euroopa Liit aidata Aafrikat kaubanduspoliitika edasise liberaliseerimise ja kaubandusbarjääride kaotamisega.

Meie huvi süveneb ka Aasia vastu, mille roll maailmapoliitikas on selgelt suurenenud. Pikemaajalised poliitilised ja majanduslikud suhted on meil seni Hiina ja Jaapaniga, aga meie eesmärk on suhete arendamine ka kõigi teiste regiooni oluliste riikidega nagu India. Eesti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus on alustanud ettevalmistusi, et avada esindus regiooni finantskeskuseks pürgivas Shanghais. Peatselt saame alustada saatkonnahoone rajamisega Pekingisse. Oleme Hiinale atraktiivne maa infotehnoloogia, energeetika ja keskkonnakaitse seisukohalt, aga ka kui potentsiaalne mere- ja raudteetranspordi logistikakeskus. Nii Eesti kui ka Euroopa Liidu huvides on tihedam suhtlus ja kontaktid Hiinaga teisteski valdkondades, et leida lahendus üleilmsetele probleemidele.


Austatud Riigikogu,

Tulen nüüd geograafiliselt Eestile lähemale ja käsitlen Venemaaga seonduvat. Venemaa nafta ja gaasi ekspordil põhinev majandus kasvab hoogsalt, sealne poliitiline süsteem on viimastel aastatel olnud stabiilne. Paraku aga kaugeneb Venemaa demokraatiast. Ennekõike puudutab see kodanike õiguste ja vabaduste ning meediavabaduse olukorda. Samuti suureneb riigi kontroll majanduse üle. Äsja avaldatud küsitluse kohaselt arvab 94% venemaalastest, et nad ei saa kuidagi mõjutada oma riigis toimuvat. Ja see teeb meile muret.

Soovime, et meie naaber oleks demokraatlik ja ettearvatav. Tahaksime, et Venemaa jagaks üht põhilist arusaama rahvusvahelistes suhetes - et ühe riigi edu ei tähenda, et see tuleb kellegi teise arvelt. Venemaa naabrite vaba valik võtta omaks euroopalikud väärtused ei ohusta kuidagi Venemaad. Mõtlemapanev on fakt, et hiljutise sotsioloogilise uuringu järgi arvas peaaegu pool küsitletud venemaalastest, et Euroopa Liit kujutab endast Venemaale ohtu. Me loodame jagada Venemaaga ühist euroopalikku arusaama, et inimõigused ja sõnavabadus on ühed kõige paremad rahva julgeoleku ja heaolu garantiid.

Hiljutine Müncheni julgeolekukonverents näitas, et oleme väärtuspõhisest partnerlusest veel kaugel. Nagu ka USA kaitseminister Robert Gates hiljuti märkis, kätkeb Venemaa ebaselge suundumus endas ohte. Venemaal omaks võetud kitsalt huvipõhine välispoliitika suurendab konfliktipotentsiaali teiste riikide jaoks. Aga mis veelgi olulisem - selline huvipõhisus ei eelda jõudude ühendamist maailma ees seisvate probleemide lahendamiseks. Olgu need siis kliimamuutused või vaesuse leevendamine, terrorism, massihävitusrelvade levik, külmutatud konfliktid või rahvusvaheliste organisatsioonide ja rahvusvahelise õiguse rolli tugevdamine. Huvipõhine maailm tähendaks paljuski jõupoliitika domineerimist, väiksemate riikide huvide ignoreerimist ja anarhia kasvu rahvusvahelistes suhetes.

Euroopa Liidu suhetes Venemaaga on päevakorral uus kaalukas omavaheliste suhete raamleping, mille läbirääkimised loodetavasti peagi algavad. Meile on tähtis koostöö Venemaaga kõikides valdkondades. Seda nii majanduse ja energeetika kui ka näiteks inimõiguste ja keskkonnaküsimustes. Inimõigustealases dialoogis Euroopa Liidu ja Venemaa vahel on Eestile tähtis soome-ugri rahvaste temaatika, aga ka olukord Tšetšeenias.

Missugune on meie kahepoolsete suhete seis praegu? Kõrgemal poliitilisel tasandil, eriti arvestades, et me oleme naabrid, on suhetes kõvasti arenguruumi. Meie suhteid mõjutavad aga ka lähenevad Duuma- ja presidendivalimised Venemaal.

Viimastel nädalatel Venemaal aset leidnud Eesti ebaadekvaatne süüdistamine on ilmselgelt tingitud vajadusest juhtida tähelepanu kõrvale oma riigisisestelt muredelt. Seda kinnitab fakt, et näiteks Lõuna-Venemaal Stavropolis hävitati hiljuti 30 meetri kõrgune Suure Isamaasõja monument. Nii palju siis Venemaa murest monumentide pärast. Osutaksin veel ühele asjaolule - nagu igal aastal osales ka seekord Eesti peakonsulaat Peterburis jaanuaris linna fašistlikust blokaadist läbimurdmise aastapäeva tähistamisel. Selles blokaadis hukkusid ja kannatasid ka tuhanded eestlased.

Heanaaberlikeks suheteks on vaja mõlema poole tahet. Eestil on see tahe jätkuvalt olemas. Praktiline koostöö Eesti ja Venemaa vahel on mitmes valdkonnas ladus ja efektiivne. See puudutab meie suhteid piirivalve, politsei ja teiste ametkondade vahel ning kultuurisidemeid. Head näited on õpilaste ja üliõpilaste vahetus, turism, piiriülene koostöö. Kontaktide edenemisele aitab kaasa peatselt jõustuv viisalihtsustusleping Euroopa Liidu ja Venemaa vahel.

Kui rääkida meie suhete dünaamikast tervikuna, siis me ei taotle Venemaaga suheldes revolutsiooni - me vajame evolutsiooni. Juri Lotman on erinevaid ajalookäsitlusi tabavalt illustreerinud, vastandades aeglaste muutuste laia jõe plahvatuslike muutuste miiniväljale. Me eelistame muutuste jõge, isegi kui selle pealispind krõbedama pakasega jäätub.

Ka energiajulgeolek on teema, mida sageli seostatakse Venemaaga. Tegelikult on valdkond muidugi tunduvalt laiem - tegemist ei ole üksnes tootmise ja tarnimise küsimustega, olulisel kohal on keskkonnamõjud, mida me peame teravalt silmas ka Vene-Saksa gaasijuhtme plaanide edasiarendamise puhul, aga ka väliskaubandus, konkurents ja julgeolek. Venemaa-Saksamaa gaasijuhtme keskkonnamõjude hindamine on alanud. Me osaleme selles ja jälgime, et kõiki riske tõsiselt kaalutaks. Projekti osapooled peavad arvestama kõigi Läänemere-äärsete riikide huvidega ja vaagima oma ettevõtmise teostatavust alles keskkonnamõjude hindamise järel.

Oleme Läti ja Leeduga küllaltki sarnases olukorras, siit ka vajadus lahendada küsimusi üheskoos. Balti riigid soovivad luua piisavalt ühendusi Euroopa Liidu energiavõrkudega. Lisaks juba olemasolevale Estlinki kaablile vajavad Baltimaad elektrisüsteemide Euroopaga integreerimiseks ja energiajulgeoleku tagamiseks ka ühendusi Leedu ja Poola vahel, ilmselt ka elektrikaablit Rootsi ja Estlink-2 kaablit. Uute elektritootmise võimsuste loomiseks käivad ettevalmistused Leetu uue tuumajaama rajamiseks. Samuti on vajalik ühendada Balti riikide gaasisüsteem teiste Euroopa Liidu riikidega.

Eesti peab väga oluliseks, et Euroopa Liit räägiks suhetes väliste energiatarnijatega ja transiidimaadega ühel häälel. Meie eesmärk on, et eeloleva Euroopa Liidu Ülemkogu otsused ärgitaksid võimalikult tõhusat energiaalast välissuhtlust. Vastasel juhul on Euroopa Liidul raske tagada oma konkurentsivõime tänapäeva maailmas.

Oluline energeetikaga tihedalt seotud teema on kliimamuutused. Nii hakkavad meid mõjutama pärast 2012. aastat kehtima hakkavad uued saastekvootide ja emissioonikaubanduse tingimused, mille selgudes saame alustada energiaprojekte, näiteks põlevkivienergeetika vallas. Kliima- ja keskkonnaküsimused on muutumas üha olulisemaks rahvusvaheliste suhete valdkonnaks.


Head Riigikogu liikmed,

Ja muidugi soovin kõneleda ka sellest, mis on kodule kõige lähemal - Euroopa Liidust ja meie lähedastest naabritest. Meie laeva kodukai asub Põhjala-Balti sadamas. Ja mõnikord tabab meid üllatusena tõsiasi, et elame tegelikult Euroopa majanduslikult kõige dünaamilisemas regioonis, mis on ka rahvusvahelise suhtluse aina aktiivsem piirkond. Meie suhted Põhjala ja Balti naabritega on lugematult põimunud ja me soosime võimalikult ühtsemat ja jõulisemat koostööd. Me soovime rohkem Euroopat ja enam Põhjalat.

Euroopa Liidu teemade seas on taas suurema tähelepanu all põhiseaduse leppe tulevik. Õigemini selle leppe sügavam küsimus - kuidas areneb Euroopa Liit edasi? Kuidas tugevdada Euroopa Liidu välispoliitikat? Meie seisukoht on, et kõnealune leping väljendab õnnestunult Euroopa Liidu olemust ja arenemise teed. On teada, et heast laulusalmist ei saa sõnu välja jätta (ehkki Veljo Tormis on tutvustanud ka ingerlaste rahvalaulu eripära - pidada intensiivse laulmise vahele hingamispause). Nii pooldame ka meie leppe jõustumist - pärast sügavalt sissehingamise perioodi - võimalikult väheste muudatustega. Euroopa Liidu praegune eesistuja Saksamaa peab kõnelusi kõigi liikmesmaadega, et siis eesistumise lõpul, mis on ühtlasi ka pärast presidendivalimisi Prantsusmaal, tulla välja järeldustega edasiste lahendusteede kohta. Osaleme neil kõnelustel aktiivselt. Eelkõige peavad oma mõtted välja ütlema need riigid, kes seni ei ole lepingut ratifitseerinud.

Väga tähtsaks peame me oma tegevuses Euroopa Liidu suhteid Ameerika Ühendriikidega, mis on ainulaadsed oma globaalse mõju poolest. Maailmas on vähe probleeme, mida USA või Euroopa Liit suudaksid teineteisest eraldi lahendada. Üheks näiteks olgu üha olulisemad energia ja kliimamuutustega seotud küsimused, mida loodetavasti käsitletakse tulevasel USA-Euroopa Liidu tippkohtumisel aprillis. Lisaks lähedasele maailmavaatele ühendab Euroopat ja USAd majanduspartnerlus. Atlandiüleste suhete areng on ka Saksamaa eesistumise üks prioriteetidest Euroopa Liidus ning meie seisukohalt on ülioluline, et kaalukates küsimustes räägiksid Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid ühel häälel.


Austatud Riigikogu,

Üle pika aja on maailmas üheaegselt päevakorras sedavõrd palju kriitilisi ja kompleksseid protsesse. Energeetika ja kliimamuutused, tuumaküsimused, Lähis- ja Kesk-Ida, Hiina areng ja palju muud - kõik on omavahel seotud. Ja me ei saa vältida neis protsessides osalemist või olulistele küsimustele hinnangu andmist. Sest missugune kivi hoiab silda ülal? Silda ei hoia üleval ei suur ega väike kivi, vaid nendest moodustunud võlvkaar. Nii võiks vaadata nüüdisaegsete pingete ja kuristike ületamise võimaluste võlvi, kus ka Eestil on oma koht.

Ma tänan oma tööperioodi lõpetavat Riigikogu tähelepanu ja koostöö eest!


Allikas: välisministeerium.

Toimetaja: Thomas Mell

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: