Tollal tuukriuuringut eest vastutanud Franssoni sõnul oleks saanud Estoniat uurida oluliselt põhjalikumalt, vahendas Rootsi Raadio.

"Loomulikult oleks saanud asju ja küsimusi teisiti teha ja kui oleks teatud neid küsimusi, mida esitatakse täna, oleks uurimine ehitatud teisiti üles. Kuid polnud ju kedagi, kes oleks neid küsimusi siis esitanud," ütles Fransson.

Tema sõnul oli 1994. aastal toimunud ekspeditsioonil vaid kaks ülesannet. Ühelt poolt soovis valitsus selgitada välja, kas laeva ja surnukehi on võimalik üles tõsta ja teiselt poolt oli õnnetust uuriv komisjon teinud ülesandeks kinnitada nende teooriat laevahuku käigu kohta.

Franssoni kinnitusel oleks sukeldumisi olnud võimalik teha paremini, kui ülesandeks oleks olnud otsida muid võimalike laeva uppumise põhjusi.

Praegu uurivad teadlased üheksat erinevat laeva uppumise võimalikku põhjust, sealhulgas ka plahvatuse toimumist.

Teadlased töötavad selle kallal, et välistada teooriad, mis on kõige vähem tõenäolised ning seejärel viib laevadega katseid sooritav firma SSPA läbi basseinis toimuva mudelkatse.

"Me teeme tervest Estoniast mudeli, mille sees on mitu ava ja laseme mudelil veega täituda, vajuda tugevalt kreeni, kummuli pöörduda ja seejärel uppuda. Sellest saab kinnitus stsenaariumile, mida me peame kõige tõenäolisemaks," ütles SSPAs töötav Björn Allenström.

Rootsi valitsust sundis uurimist uuesti alusta keskkonnaparteisse kuuluv Lars Ångström, kes on kritiseerinud ametliku uurimist , mis ei selgita, kuidas Estonia sai nii kiiresti uppuda. Praegusesse uurimisse, mis peaks lõpptulemuseni jõudma järgmise aasta märtsis, suhtub ta äärmiselt positiivselt.

"Mul on väga suur usk, et edasisel uurimistööl on eeldusi selgitada juhtunut ja tegelikke õnnetuse põhjusi. Seeläbi on samuti võimalik kindlaks määrata vastutus," ütles Ångström.