Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Näitus "70 aastat Pariisi Maailmanäitusest"
Adamson-Ericu muuseumi töö ja vaeva kroonina valmis näitus "70 aastat Pariisi Maailmanäitusest aastal 1937", mis kajastab Eesti kunstnike üliedukat esinemist maailma kunstnike mekas.
Eesti, Läti ja Leedu ehitasid koos Balti näitusepaviljoni, mille arhitekt Aleksander Nürnberg ja peahalli seinamaalingute autor Oskar Raunam pälvisid Grand Prix. Kokku tõid eestlased koju 31 auhinda, vahendas Aktuaalne kaamera.
Osalemine Pariisi maailmanäitusel "Kunst ja tehnika moodsas elus" oli sõjaeelse Eesti kunsti kõige ulatuslikum ja ka kõige suurema kultuurimõjuga esinemine välismaal.
Näitusele pääses läbi tiheda sõela parim. Adamson -Eric ja Mari Adamson tulid mõlemad tagasi diplomitega.
Fotograaf Carl Sarapi fotod Eestist, kunstnik Karin Lutsu gobeläänvaip, sisekujundaja Richard Wunderlichi intarsiakapp, Valli Talvik-Elleri keraamika, Maks Roosma klaas said kuldmedalid.
Roman Tavasti vabriku rahvusromantilisi hõbeasju hinnati pronksmedaliga, mis oli vaieldamatult noore, aga juba olulise ettevõtte tipphetk.
Säilinud ei ole enamikku Pariisis väljapandud asjadest. 1944 aasta märtsipommitamine hävitas väga suure osa Eesti kunstivarast.
Näituse koostajad Ülle Kruus ja Kersti Koll töötasid kui detektiivid. Oskar Raunami leselt Salme Raunamilt saadi paviljoni seinamaalingute kavandid.
Pärast Mari Adamsoni surma ilmus välja Adamson-Ericu vaiba kavand, millest oli säilinud vaid mustvalge foto.. Riigikantselei lasi vaiba taastada presidendi residentsi jaoks kahe aasta eest.
Paraku tehti Kadriorus hiljuti otsus vaip seinalt maha võtta ja rulli keerata.
Pärast Pariisi juubelinäitust reisib Eesti kultuurile kuulsust toonud töö tarbekunsti- ja
disainimuuseumi hoidlasse.
Adamson-Ericu muuseumil on aga palve kõigil, kellel on pisematki pidepunkti Eesti kunstiga Pariisi maailmanäitusel muusemiga ühendust võtta.
Osalemine Pariisi maailmanäitusel "Kunst ja tehnika moodsas elus" oli sõjaeelse Eesti kunsti kõige ulatuslikum ja ka kõige suurema kultuurimõjuga esinemine välismaal.
Näitusele pääses läbi tiheda sõela parim. Adamson -Eric ja Mari Adamson tulid mõlemad tagasi diplomitega.
Fotograaf Carl Sarapi fotod Eestist, kunstnik Karin Lutsu gobeläänvaip, sisekujundaja Richard Wunderlichi intarsiakapp, Valli Talvik-Elleri keraamika, Maks Roosma klaas said kuldmedalid.
Roman Tavasti vabriku rahvusromantilisi hõbeasju hinnati pronksmedaliga, mis oli vaieldamatult noore, aga juba olulise ettevõtte tipphetk.
Säilinud ei ole enamikku Pariisis väljapandud asjadest. 1944 aasta märtsipommitamine hävitas väga suure osa Eesti kunstivarast.
Näituse koostajad Ülle Kruus ja Kersti Koll töötasid kui detektiivid. Oskar Raunami leselt Salme Raunamilt saadi paviljoni seinamaalingute kavandid.
Pärast Mari Adamsoni surma ilmus välja Adamson-Ericu vaiba kavand, millest oli säilinud vaid mustvalge foto.. Riigikantselei lasi vaiba taastada presidendi residentsi jaoks kahe aasta eest.
Paraku tehti Kadriorus hiljuti otsus vaip seinalt maha võtta ja rulli keerata.
Pärast Pariisi juubelinäitust reisib Eesti kultuurile kuulsust toonud töö tarbekunsti- ja
disainimuuseumi hoidlasse.
Adamson-Ericu muuseumil on aga palve kõigil, kellel on pisematki pidepunkti Eesti kunstiga Pariisi maailmanäitusel muusemiga ühendust võtta.
Toimetaja: Helve Laasik