Eesti saab EstLink 1 ja EstLink 2 kaudu osta vajadusel Põhjamaade elektrit, kuid kuna Eesti, Läti ja Leedu on ühendatud Venemaa elektrisüsteemiga, mille sagedust hoiavad üleval Venemaa elektrijaamad, siis võiks Venemaa teoreetiliselt Balti riigid pimedusse jätta. Reaalselt seda siiski kuigi tõenäoliseks ei peeta, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kui Venemaa peaks sellise lükke tegema, siis ta jääb suure tõenäosusega ise hätta, sest me oleme sellise ringi osa, mis toidab mõnes mõttes ka Sankt Peterburi. Kui siit lüli vahepealt välja võtta, siis tõenäoliselt on Venemaal endal ka suured probleemid oma elektrisüsteemi toimimisega," selgitas majandusministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Timo Tatar.

Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi kinnitas, et kui Venemaa lülitab välja elektriliinid Balti riikidele, siis sama juhtuks ka Kaliningradiga. 

"See ei ole küll ametlik info, aga töötatakse selles suunas, et Kaliningrad suudaks ka isoleeritud saarena tegevusse jääda, kuid täna ei ole see meie teadmiste kohaselt reaalselt võimalik," lisas ta.

Siiski võtsid Balti riigid juba 2007. aastal suuna sellele, et ühendada oma elektrisüsteemid lahti Venemaast ja sünkroniseerida need Lääne-Euroopaga.

See töö aga nõuab suuri investeeringuid ja aega.

"Kuna desünkroniseerimine sõltub erinevate infrastruktuuriprojektide valmimisest nii Eestis kui ka teistes Balti riikides, siis ajagraafik on seotud nende projektide valmimisega, nii et ajaraamistiku puhul saame rääkida aastast 2025 ja sellest edasi," selgitas Tatar.

Eelkõige on vaja valmis ehitada Eesti-Läti kolmas ühendus, mis peaks valmima aastaks 2020. Lisaks on vaja kolme ühendust Leedu ja Poola vahele.

Eestis tuleks Veskimäe sõnul investeerida ligikaudu 150 miljonit eurot.