Ta ei usu, et Venemaa julgeks tulla Eestisse rahvuskaaslasi päästma, kuid tõdeb, et Eesti võimaluste aken pääseda Euroopasse oli väga väike, vahendas Euroopa Komisjoni Eesti esinduse ajakiri Eurokratt.

„Ma ei usu, et Venemaa prooviks Eestis sama trikki, mis Krimmis. Me oleme ennast Venemaast lahti lükanud, meie asukoht pole enam see, mis ta oli 20 aastat tagasi,“ sõnas sel nädalal Eurokratile Riina Kionka. Eesti seadused ja kaubandus on EL-iga niivõrd tihedalt läbi põimunud, et meid oleks raske neist sidemetest lahti tõmmata. Kionka lisas, et ka Venemaa enda huvides ei ole Euroopa siseturuga tülli minna, sest oma kaupu soovitakse EL-is siiski edasi müüa.

„Moskva mõistab seda hästi. Eesti ei ole otseselt ohus. Kuid Lennart Meril oli õigus – võimaluse aken saada läände oli väga kitsas,“ sõnas Kionka. “Olulist rolli mängib ka see, et EL-s oleme me ühe laua taga teiste liikmesriikidega, kes mõtlevad meiega samamoodi ja ka nendega, keda on veel vaja veenda. On oluline, et oleme laua taga ning me kujundame ühist julgeolekupoliitikat koos teistega.“

Muidugi on samas selge, et EL-i Venemaa-suunaline poliitika ei lähe kunagi nii kaugele, kui seda sooviks Eesti, kuid samas ei lähe see ka teise äärmusesse, nagu võivad soovida riigid, kel Venemaaga teistsugused ajaloolised ja majanduslikud suhted.

„See ongi Euroopa Liidu Venemaa suunalise poliitika võti: nii kaua, kui on erinevad liikmesriigid, kellel on erinev taust ja suhe Venemaaga, ei saa Euroopa Liit olla Venemaaga karmim kui kõige leebem liikmesriik,“ ütles Kionka. „Venemaa-poliitika on meie kõige madalam ühisnäitaja. Võib-olla see jätabki mulje, nagu oleks EL jõuetu.“

Kionka sõnul võetakse Eesti seisukohti Euroopa välispoliitikat kujundades Krimmi kriisi algusest saadik arvesse aina tõsisemalt ja meie avamust küsitakse üha rohkem, sest viimase 20 aasta illusioon Venemaast on purunemas, Euroopa silmad on avanemas ja šokis on isegi need, kes juba varem suhtusid Venemaasse skeptiliselt. Eestile koos teiste Baltimaade ja Poolaga on see hea võimalus parandada oma julgeolekut ning saada rohkem pildile, usub Kionka.

Brüsselis püütakse praegu kokku arvutada, kui palju läheksid Euroopa Liidule maksma täiendavad (majandus)sanktsioonid Venemaale. Täit selgust veel pole, kuid on selge, et sanktsioonid mõjutavad ka EL-i majandust ja kodanike heaolu.

„Karmimad majandussanktsioonid puudutaksid iga eluvaldkonda ja see võib olla valus,“ ütles Kionka. Ta lisas, et just seetõttu ongi oluline korralikult läbi kaaluda, kas sanktsioone rakendada ning kui rakendada, siis milline on nende mõju. „Siin kehtib põhimõte: kaua tehtud, kaunikene. Läbikaalutud otsuste mõju on paljudel juhtudel tugevam kui neil, mis on langetatud käigupealt.”

Lisaks sanktsioonide mõjude hindamisele püüab Euroopa Liit praegu plaanitust kiiremini alla kirjutada assotsiatsioonilepped Gruusia ja Moldovaga. Kionka sõnul on seegi omamoodi heidutus Venemaale.

Järgmisel nädalal saavad läbirääkimistelaua taga kokku Ukraina, EL-i, USA ja Venemaa esindajad, et arutada olukorda Ukrainas. Kionka hinnangul oleneb kohtumise edukus peamiselt Venemaast.

„Küsimus on, kas Venemaa tahab naasta teiste hulka või mitte. On raske rääkida riigiga, kes on just hakkama saanud sellise aktsiooniga, mis on nii selgelt vastuolus rahvusvahelise õigusega ja välja kujunenud käitumismallidega,“ sõnas Kionka. „USA ja EL on näidanud tahet arutada, kuid selleks on vaja, et Venemaa võtaks tooni maha. Ja mitte ainult ühe tooni. Samuti on väga oluline, et nende arutelude juures on ka Ukraina, et ei räägitaks üle tema pea.“