Hääl üksikandidaadile võib olla nii kaalutletud valik kui ka protest ({{commentsTotal}})

Foto: Postimees/Scanpix

Kui poliitikavaatleja Ahto Lobjakas peab üksikkandidaadile antud häält pigem kaalutletud valikuks, siis politoloog Tõnis Saartsi hinnangul sisaldab see paljuski ikkagi protesti.

Üksikkandidaadid said seejuures kokku võetuna kolmanda tulemuse Reformi- ja Keskerakonna järel.

"Üksikkandidaatidele tulid need hääled, mis anti kaalutletult. Sest selge on see, et kui sa pole partei, siis tuleb sinuga tutvuda. Keegi niisama, vaevalt, mingist hasardist lihtsalt valiks üksikkandidaadi," hindas kolumnist ja poliitikaanalüütik Ahto Lobjakas valimistulemust saates "Aktuaalne kaamera: Nädal".

Lobjaks tõdes, et protestihääli kostus valismistel kogu Euroopast ja teiste seas ka Eestist.

"Kui me vaatame häälte jagunemist, siis ei olnud see ju debatt parempoolsete ja vasakpoolsete, föderalistide ja mitteföderalistide vahel. Ainukene selgitav element minu arvates, kõige nagu põhjapanevam element, kui me vaatame valimistulemusi, on status quo versus protest," lisas ta.

Ahto Lobjakas ütleb, et kui vabalt interpreteerida, võib ka tegevpoliitikavälisele Marju Lauristinile antud hääli lugeda protestihäälteks. Kuuest valitust on tema hinnangul standardpoliitikud vaid Andrus Ansip ja Tunne Kelam.

Otsidest vastust küsimusele, mille vastu siis valija ikkagi protestis, pakub Tallinna Ülikooli politoloog Tõnis Saarts, et ennekõike on selle taga suurte parlamendierakondade teatud arrogantsus. "Võib-olla ka teatud ühiskonnagruppidega mitte arvestamine, mõningate niisuguste demokraatia mängureeglite jalge alla tallamine."

Protesti sügavust uurides kõrvutab Tõnis Saarts Euroopa Parlamendi valimisi kohalike valimistega ja tõdeb, et suuremates linnades ei osutunud kohalike valimiste aegu kodanike valimisliidud edukaks.

Seda erisust seletab aga Ahto Lobjakas liiga kõrge valimiskünnisega, mille vastu tema sõnul ka Tarand protestib. Saarts lisab, et europarlamendi valimised on justkui ventiil pahameele väljendamiseks, sest valija ei tunneta, et europarlament tema elu ülemäära palju mõjutaks.

"Euroopa Parlamendi valimiste puhul see niisugune protesti avaldamine toimib selles osas, et esiteks need on niisugused vahevalimised. See on hea võimalus tegelikult valitsejatele näidata seda, mida neist arvatakse," lausus Saarts.

Näiteks Indrek Tarandil on välja pakkuda ka retsept, mis poliitilisel eliidil kodutööna teha tuleks, et valimiste järel poleks hirmutav peeglisse vaadata.

"Esiteks nad võiksid viimaks ometi tulla nende asjade juurde, mis sisaldusid hartas, jääkeldris, mida on valeliku poliitika vastane liikumine andnud. Nad võiksid teha mänguväljaku korda, lõpetada maksumaksja ja ettevõtja rahaga hullamine," soovitab Tarand.

Tarandi valija on poliitiku enda hinnangul nutivalija, kes on vaba parteilisest toiduahelast ja seetõttu eelistabki inimest, kes kodanikuna ei osale parteilise toiduahela loomises, sundparteistamises, selle kinnitamises. "Ja ei elatu riigieelarve toetustest, ei tee kõike seda, mis meie demokraatlikku aregut pärsib," lisas ta.

Toimetaja: Priit Luts



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: