Soome kirikuvalitsus: nii võimas reaktsioon abieluseadusele oli üllatav

Foto: ERR

Soome parlament ehk Eduskunta võttis novembri lõpus menetlusse sooneutraalse abieluseaduse ning Soome luterliku kiriku peapiiskop Kari Mäkinen tervitas parlamendi otsust rõõmuga. Järgnenud viie päeva jooksul aga lahkus kirikust üle 18 000 soomlase. Kirikuvalitsuse teatel oli nii võimas reaktsioon üllatus.

Soome on teadaolevalt ainus riik maailmas, kus samasooliste abielu legaliseeriv seadus jõudis parlamenti kodanikualgatuse korras - 166 851 inimest andsid oma allkirja, et seaduseelnõu parlamendis menetlusse võetaks. Eduskunta hääletus samasooliste abielu lubamise üle oli napp - kehtiva seaduse muutmist pooldas 105 ja vastu oli 92 rahvasaadikut, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

Kõige vahetumalt tajus otsuse mõju Soome luterlik kirik, kust lahkus viie päevaga üle 18 000 inimese. Oma väike roll lahkujate laines võis olla luteri kiriku peapiiskopi Kari Mäkineni heakskiidul parlamendi otsusele, kuigi seda põhjusena eriti välja ei toodud.

"Nii võimas reaktsioon oli küll üllatus, eriti kuna Eduskunta otsustas nii nagu otsustas ehk kiita heaks samasooliste abielu eelnõu algatamise. Selles mõttes oli küll üllatav, et tegu oli parlamendi, mitte kiriku otsusega, aga reageeritud on kiriku suhtes, sellest lahkudes. Sellistes küsimustes, seksuaaleetikasse puutuvates küsimustes tegeletakse väga sügavate inimlike tunnetega ja kui need lahendused ei sobitu isiklike väärtushinnangutega, peab kusagil end välja elama. Siis saab kirikust mingis mõttes asenduskannataja ka sellistes asjades, kus kirik ei ole neid otsuseid teinud," rääkis Soome kirikuvalitsuse välissuhete juht Kimmo Kääriäinen.

Soomes on kirik teises positsioonis kui Eestis. Meie mõistes on Soome luterlik kirik justkui riigikirik ehk riigil ja kirikul on oluliselt tihedamad suhted kui Eestis, kus kirik ja riik on teineteisest lahutatud. Ligikaudu 75 protsenti soomlastest kuulub kirikusse, kuigi see arv on eriti just 2000. aastatel drastiliselt kukkunud. Varem kuulus kirikusse üle 90 protsendi elanikkonnast.

Soomes on kirikul - ja mitte ainult luteri kirikul - seaduslik õigus inimesi paari panna ning kiriklik ja ilmalik laulatus on seaduse silmis võrdsed. Praegu sõlmitakse kirikus ligikaudu pooled abieludest. Isegi kui samasooliste abielu seadus 2017. aastal kehtima hakkab, on kirikul õigus abielu enda jaoks ise määratleda ja sellele vastavalt talitada.

Tänaval küsitletud soomlastest ei pooldanud sugugi kõik seda seadust.

"Arvestades, kuidas kirik on homoseksuaale aastasadade vältel kohelnud, siis miks nad üldse tahavad kiriku heakskiitu? Miks nad ei tee näiteks oma kirikut ja abiellu seal? Igal juhul, kui seadus lubab abielluda, siis olen seda meelt, et kirik peaks sellega kaasa minema, sest see on küsimus inimõigustest ja kirik seisab inimõiguste eest," rääkis Toini.

"Mõned vaatavad sellele asjale nii ja on kitsarinnalised, aga neil on selleks õigus, samamoodi kui teisel poolel. Peapiiskop ütles siiski hästi," kommenteeris Pekka.

See ei ole esimene kord, kui soomlased oma kirikust lahku löövad. Neli aastat tagasi, kui religiooniasjade eest vastutav minister Päivi Räsänen tuli välja homovastaste avaldustega, lahkus kirikust üle 40 000 inimese.

Nii leidis kinnitust tõsiasi, et mida iganes kirik otsustab, leidub rahulolematuid, sest samal aastal otsustas kirikukogu kiita heaks registreeritud partnerluses elavate samasooliste paaride eest palvetamise, tehes piiskoppidele ülesandeks koostada pastoraalne juhis vabas vormis palvuste läbiviimiseks. Teisisõnu andis kirik pärast pikka sisemist arutelu põhimõttelise heakskiidu 2002. aastal kehtima hakanud samasooliste kooseluseadusele. Kimmo Kääriäinen ütles, et ka nüüd peab kirik võtma seisukoha ja tegema seda avatud dialoogi abil.

"Kõige tähtsam on minu meelest avatud ja üksteist austav arutelu kiriku sees ja ühiskonnas laiemalt. Nagu ka parlamendis, kus hääletus oli üsna napp, samamoodi on kiriku liikmete ja juhtkonna seas erinevaid nägemusi. Edasi tuleb minna konstruktiivse, ühise aruteluga, ükskõik, mis tulemuseni see lõpuks viib," arutles ta.

Olgu tulemus milline tahes, ei pruugi see päästa kirikut liikmeskonna kahanemisest. Ajalehe Helsingin Sanomat ajakirjanik Janne Toivonen on soomlase ja tema kiriku suhet mitu korda lahanud nii ajakirjanduses kui ka enda sees. Muuhulgas seda, miks ei ole kirikusse kuulumine enam norm.

"See on muidugi miljoni dollari küsimus, miks. Sellele, miks see muutub, tahaks ka kirik vastust, aga usun, et põhjus on lihtsalt selles, et võib-olla ei ole jumalasse uskumine enam päris seesama, mis vanasti. Inimesed mõtlevad rohkem asjade üle järele, kas ollakse tegelikult usklik või mitte ja mis on see, mida tahetakse näiteks oma rahaga toetada, kas kirikut või anda see kuidagi muudmoodi heategevusse - kui mõelda, et enamasti raha sinna antakse - või kulutatakse raha enda peale," rääkis Toivonen.

On ka neid, kelle sõnul astutaksegi välja hoopis kirikumaksu tõttu, mis moodustab 1,2 protsenti sissetulekust, ning ühiskonnas toimuv on lihtsalt hea ettekääne. Kindlasti on ka neid, kellele andis hoogu 11 aastat tagasi kehtima hakanud usuvabadusseadus, mis tegi kirikust lahkumise märksa lihtsamaks. Toivonen leiab, et ühiskond on muutunud ja ehk peaks muutuma ka kirik.

"Lääne-Euroopas on Soome selles mõttes ju üks vanamoelisemaid, et meil on riigil ja kirikul väga tihe suhe. Minu meelest peaks see olema nii, et kirikul on oma kogukond, kes on usklik, võib vabalt sinna kuuluda. Aga kui nüüd on nii, et paljud enam ei usu, alustala on murdunud, et kirik ja riik peaksid olema koos - miks nad peaksid?" arutles Toivonen.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: