Vene lennuk rikkus Eesti piiri, välisministeerium esitas protestinoodi
Vene luurelennuk rikkus eile õhtul Eesti piiri, seoses juhtumiga kutsuti välja ka Venemaa suursaadik.
Eile, 9. detsembril kell 17.05 sisenes ilma loata Eesti õhuruumi Venemaa Föderatsiooni luurelennuk IL-20. Välisministeerium kutsus täna välja Venemaa suursaadiku Eestis Juri Merzljakovi ja edastas talle protestinoodi, teatas kaitseväe peastaap.
"Välisministeerium kutsus täna välja Venemaa suursaadiku Eestis, et anda talle üle noot ning väljendada sügavat nördimust Eesti õhupiiri järjekordse rikkumise pärast," kinnitas ministeerium.
Lennuk viibis vähem kui minuti jooksul Osmussaarest loodesse jäävas Eesti õhuruumi osas umbes 0,4 kilomeetri sügavuselt. Venemaa Föderatsiooni lennuki transponder oli välja lülitatud ning lennukil puudus lennuplaan, kuid oli Eesti lennuliiklusteenistusega raadiosides.
Piiririkkumise registreeris Eesti õhuväe õhuoperatsioonide juhtimiskeskus Ämaris. Juba õhus olevad Ämaris baseeruvad Saksa hävitajad Eurofighter tegid tuvastuslennu ning identifitseerisid piiririkkuja. Hiljem tegid sama õhusõiduki tuvastamiseks tuvastuslennu ka Šiauliais baseeruvad Kanada hävitajad CF-18.
"Möödunud nädala lõpust ja selle nädala algusest on Vene Föderatsiooni militaarlennukite aktiivsus hüppeliselt kasvanud. Räägime siin juba 20-30 lennukist meie tsiviillennunduse vahel ringi sagimas. Riigikaitse seisukohalt on see lihtsalt signaali saatmine sõjaväeliste vahenditega, ilmselt riigijuhtidele. Otsest militaartegevust Eesti riigi vastu peale juba tavapärase informatsiooni kogumise ei toimu, aga tsiviillennundusele on see tõsine oht," rääkis Õhuväe staabiülem kolonelleitnant Riivo Valge ERRi raadiouudistele.
"Nende sõjaväe masinad ei järgi rahvusvahelisi lennundustavasid ja tekitavad ohtlikke olukordi," lisas ta.
Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi turvavad praegu Ämaris baseeruvad Saksa hävitajad Eurofighter, Šiauliais baseeruvad Portugali hävitajad F-16 ja Kanada hävitajad CF-18 ning Poolas Malborki lennubaasis paiknevad Hollandi hävitajad F-16.
Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, kui Balti riigid said NATO liikmeks. 2012. aasta Chicago tippkohtumise raames pikendas Põhja-Atlandi Nõukogu Balti riikide õhuturbe missiooni määramata ajaks.
NATO jälgib kogu lennuliiklust Euroopas ning kaitseb oma õhuruumi ööpäevaringselt. NATO õhuturbe eesmärk on ära hoida loata sisenemist oma õhuruumi ning vältida õhuterrorismi.
Toimetaja: Laur Viirand