Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Video: Putini suurel pressikonverentsil olid fookuses rubla ja Ukraina

{{1418881680000 | amCalendar}}
Foto: AFP/Scanpix

Venemaa president Vladimir Putin andis täna keskpäeval Moskvas rahvusvahelises kaubanduskeskuses aastat kokku võtva suure pressikonverentsi, millele uudisteagentuuri TASS andmeil oli akrediteeritud 1259 ajakirjanikku. Täismahus videot pressikonverentsist saab näha käesoleva artikli lõpus.

Tegemist oli Venemaa presidendi iga-aastase pressikonverentsiga, mis oli järjekorras juba kümnes.

Pressikonverentsil osalesid nii kohalik meedia kui ka välisajakirjanikud.

Eesti ajakirjanikest pääses pressikonverentsile kolm inimest, nende seas Eesti rahvusringhäälingu Moskva korrespondendid Neeme Raud ja Anton Aleksejev.

Pressikonverents

Putin alustas pressikonverentsi hetke kõige teravamal teemal - Venemaa majandust ja rubla puudutavates küsimustes. Vene president rõhutas, et praegused probleemid on põhjustatud väliste jõudude poolt, kuid keskpank teeb praegu vajalikke samme olukorra parandamiseks.

Putin ilmutas majanduse tulevikuväljavaadetest rääkides optimismi, mille eest sai ka küsimusi esitavatelt Venemaa ajakirjanikelt kiita. Näiteks arvas ta, et Venemaa SKT miinusesse ei lange ning majanduskasv on tuleval aastal 0,6 protsendi juures. Raske aeg kestvat tema arvates umbes kaks aastat. Samuti leidis ta, et kriisi saab ära kasutada hoopis Venemaa majanduse tugevdamiseks ja mitmekesistamiseks.

Praegu me näeme, kuidas Lääne partnerid üritatavad pärast Berliini müüri langemist ehitada "mingeid uusi müüre", vastas Putin küsimusele, kas praeguses rahvusvahelises olukorras on võimalik mingit koostööd säilitada. Vene president ütles, et "vastaspool käsitleb end võitjana"

Ukraina uudisteagentuuri UNIAN ajakirjanik Roman Tsimbaljuk küsis, kui palju on Putin saatnud Ida-Ukrainasse karistusoperatsioonile Vene sõjaväelasi, võitlejaid ja sõjatehnikat ja kui palju Vene sõdureid ja ohvitsere on seal hukkunud.

"Mida teie kui kõrgem ülemjuhataja ütleksite hukkunud Vene ohvitseride ja sõdurite perekondadele?" lõpetas Tsimbaljuk oma esimese küsimuse Putinile. Peale selle küsis ta, millal vabastatakse Ukraina naislendur Nadia Savtšenko ja Ukraina režissöör Oleg Sentsov ning veel vähemalt 30 Ukraina sõjavangi, keda peetakse kinni eeluurimisisolaatorites ja vanglates Venemaa territooriumil.

"Viimane küsimus oli kodanik Savtšenko kohta, millistel tingimustel ta võidakse vabastada. Minul on siin absoluutselt avatud ja minu arvates arusaadav seisukoht. Siin saalis istuvad nende meie ajakirjanike kolleegid (nad on muide ka teie kolleegid), kes hukkusid, täites oma teenistuskohustusi Kagu-Ukrainas. Ma toonitan, et need inimesed ei võtnud osa mingist lahingutegevusest ühelgi poolel. Nad olid relvitud. Kõigi riiklike struktuuride, sealhulgas ka sõjaliste struktuuride kohustus on kaitsta nende elu ja tervist, anda neile võimalus täita oma kohust objektiivse ja täisväärtusliku informatsiooni levitamiseks, igal juhul nii, nagu nad seda näevad. See on tsiviliseeritud maailmas üldtunnustatud fakt. Need inimesed tapeti. Meie õiguskaitseorganite andmeil oli selle tapmise juures sihitajaks proua Savtšenko," rääkis Putin.

Ta lisas, et kui eeluurimise ja kohtu-uurimise käigus selgub, et Savtšenko pole süüdi, siis ta vabastatakse viivitamatult. Venemaal kehtib süütuse presumptsioon ja tuleb oodata ära, millistele järeldustele jõuavad eeluurimine ja kohus, ütles Putin.

Samuti rõhutas ta, et teisi nimetatud ukrainlasi ei käsitleta sõjavangidena, vaid nende suhtes käib eeluurimine ning neid kahtlustatakse osalemises terroristlikus tegevuses.

Venemaa presidendi vastus Ukraina ajakirjaniku esimesele küsimusele oli järgmine:

"Kõik inimesed, kes südame kutsel täidavad oma kohust või võtavad vabatahtlikult osa mingist lahingutegevusest, sealhulgas ka Ukraina kaguosas, ei ole palgasõdurid, sest nad ei saa selle eest raha.

Meie ühiskondlikus teadvuses on see, mis toimub Ukraina kaguosas, tõesti karistusoperatsioon, kuid seda viivad läbi praegused Kiievi võimud, aga mitte vastupidi. Ei saatnud ju Kagu-Ukraina rahvakaitseväelased oma lahinguüksusi Kiievi peale, vaid vastupidi, Kiievi võimud ajasid oma relvajõud Kagu-Ukrainasse, nad kasutavad mitmelasulisi raketisüsteeme, suurtükiväge ja lennuväge."

Putini sõnul on probleem selles, et Kiievi toimus relvastatud riigipööre, osa riigist ei olnud aga sellega nõus, ja selle asemel, et pidada mittenõustujatega poliitilist dialoogi, hakkas Kiiev kasutama õiguskaitseorganeid ja miilitsat. Kui sellel ei olnud soovitud tulemust, saatis Kiiev Kagu-Ukrainasse armee, praegu aga püüab küsimust lahendada majandusblokaadiga. Ta nimetas seda perspektiivituks ja kahjulikuks Ukraina riiklusele ja ukraina rahvale.

"Loodan, et meil õnnestub dialoogi käigus - aga meie oleme valmis siin esinema vahendajatena - ikkagi jõuda otsese poliitilise dialoogini, ja nende vahenditega, nende poliitiliste instrumentidega reguleerida olukord kuni ühtse poliitilise ruumi taastamiseni," lõpetas Putin oma vastuse Tsimbaljukile.

Minski kokkulepete kohta rääkis Putin, et Venemaa lähtub sellest, et kriis tuleb lahendada poliitiliselt, mitte aga relvade ja majandusblokaadiga, ja Venemaa abistab selles. Ta meenutas, et Venemaa on saatnud Donbassi juba kümnenda humanitaarabikolonni.

"Tuleb taastada üldpoliitiline ruum ja selle poole peavad püüdlema mõlemad pooled. Tuleb taastada majandussidemed. Ukraina ei osta tänini Donbassi kivisütt ja palub meid avaldada mäetöölistele survet. Aga ikkagi ei osta, sellepärast et suleti pangad. Viidi justkui kaartidele üle, aga kaardid ei tööta! Ja nii on igas küsimuses! Aga teist teed peale rahuliku ei ole!"

Ta ütles, et arvab, et Ukraina president Petro Porošenko on häälestatud kriisi rahulikule reguleerimisele, kuid on vaja tegusid ning Minski kokkulepete järgimist.

Telekanali Pervõi Kanal ajakirjanik küsis, kas Venemaa majanduses toimuv on kättemaks Krimmi eest. President vastas, et see on tasu "meie soovi eest säilitada endid kui natsiooni ja riiki". Tema sõnul ei ole asi Krimmis, vaid selles, et Venemaa kaitseb oma iseseisvust, suveräänsust ja õigust eksisteerimisele.

Putini sõnul põrkub Venemaa alati kokku partnerite oponeerimisega igas küsimuses. Ta ütles, et Venemaa muutus pärast NSV Liidu lagunemist absoluutselt avatuks, kuid nägi sealjuures terrorismi avalikku toetamist Põhja-Kaukaasias. Peale selle püüti Venemaad diskrediteerida olümpiamängude ettevalmistamise ajal.

25-30% probleemide kogumahust on sanktsioonide mõju, toonitas president.

Agentuuri Reuters küsimusele, kas ei ole oranži või punase revolutsiooni ohtu ja kas tal on plaan paleepöörde puhuks, vastas Putin: "Meil ei ole paleesid, meil on Kreml ja see on hästi kaitstud. Kuid meie stabiilsus ei ole rajatud sellele. Ei ole kindlamat baasi kui rahva toetus."

BBC korrespondent rääkis, et lääne massiteabevahendite sõnul on alanud uus külm sõda Venemaaga.

„Ka teie andsite selleks oma panuse. Näiteks lendavad Vene sõjalennukid pidevalt Euroopa kohal. Kuid praeguses majandussituatsioonis vajab Venemaa lääne toetust. Võib-olla tahate te öelda midagi, mis veenab läänt vastuolude peatses lahenemises?“ küsis ta.

Putin nõustus väitega, et Venemaa on andnud panuse rahvusvahelise olukorra pingestumisesse, kuid ainult sellega, et ta kaitseb oma huvisid.

„Me ei ründa, ei tungi kellelegi kallale,“ ütles ta. „Te räägite meie lennuväe lendudest. Kas te teate, et Venemaa katkestas üheksakümnendate aastate algul täielikult strateegilise lennuväe lennud kaugetes patrullimispiirkondades, ameeriklased aga mitte? Miks? Meie taastasime lennud alles kaks-kolm aastat tagasi. Mitte meie ei provotseeri. Meil on piiri taga kaks baasi – ohtlikel terroristlikel suundadel: Kõrgõzstanis Kõrgõzstani võimude palvel ja Tadžikistanis Afganistani piiril. Ameerika baasid on kogu maakeral! Ja teie tahate öelda, et me peame endid ülal agressiivselt!“

Ta ütles ka, et Venemaa kaitseministeeriumi eelarve suureneb ja on järgmisel aastal umbes 55 miljardit dollarit, USA oma aga kümme korda rohkem

Putini sõnul tahab Venemaa võrdõiguslikke suhteid, kuid tingimusel, et austatakse tema riiklikke huve. Venemaa pidas läbirääkimisi raketitõrjesüsteemi üle, läks paljudele kompromissidele. USA aga väljus ühepoolselt raketitõrjesüsteemide kokkuleppest ja loob Venemaa jaoks ohte.

"Arvan, et meil on Ukraina kriisi käigus õigus, olen sellest juba palju kordi rääkinud. Ning arvan, et meie lääne partneritel ei ole õigus," rääkis Putin. Tema sõnul kehtestati sanktsioonid Venemaa vastu kõigi Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reeglite, rahvusvahelise õiguse normide ja ÜRO põhikirja vastaselt.

Pressikonverentsi küsimusi ja vastuseid vene keeles saab lugeda Venemaa presidendi ametlikul veebilehel.

 

Toimetaja: Laur Viirand, Heikki Aasaru

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: