Balti riigid sõlmisid energiakokkuleppe ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1421225976000 | amCalendar}}
Foto: AFP/Scanpix

Täna kirjutasid kolme Balti riigi ministrid Riias alla energia varustuskindluse deklaratsioonile, mis näeb ette ühtse gaasituru teket piirkonnas ja Balti riikide ühendamist Lääne-Euroopa elektrisüsteemidega.

Eesti majandus- ja taristuminister Urve Palo ütles Riias, et Eesti peab oluliseks liberaalse ja läbipaistva energiaturu loomist Baltikumis. "Soovime Läti ja Leeduga ühiselt tagada tugeva aluse turu toimimiseks, taristu arendamiseks ja varustuskindluse tagamiseks, et tegutseda solidaarselt varustuskindluse raskuste korral," lisas ta.

Minister tõi välja, et Incukalnsi gaasihoidla ja äsja valminud Klaipeda LNG-terminal on varustuskindluse ja energiasõltumatuse tagamisel olulise tähendusega. "Sealjuures peavad olema toimivad reeglid, et tagada võrdsetel alustel teiste riikide juurdepääsu Incukalnsi hoidlale," sõnas Palo.

Eesti on seisukohal, et oluline on arendada üheskoos kriisiolukordade lahendamise tegevusi. Kuigi töö on alanud, tuleb teha otsuseid tundlikes küsimustes nagu kriisiolukorras jagatavad gaasimahud, hindade kujunemise põhimõtted ja võimalikud lisakulud. "Seetõttu pidas Eesti vajalikuks initsieerida ühine deklaratsioon, et detailsemate tegevustega edasi minna," ütles Palo.

Arvestades energiajulgeolekut, peab Eesti oluliseks kiiret kokkuleppimist Balti riikide Kesk-Euroopa sagedusalaga ühendamise tegevuskavas. Sealjuures eelduseks on oluline saavutada poliitiline kokkulepe uute elektriühenduste rajamiseks Poolaga.

"Energiavõrkude kiire arendamine Euroopas on tänases geopoliitilises olukorras aktuaalsem kui kunagi varem, et vähendada Euroopa Liidu liikmesriikide sõltuvust importenergiast," rääkis Palo. "Integreerumine Euroopa elektrisüsteemidega aitab lisaks energiajulgeolekule kaasa energiakaubanduse arengule, võimaldades energiaga kauplejatel pakkuda tulevikus vabal turul tarbijatele parimat elektrihinda, mis kujuneb kogu Euroopat hõlmaval turul."

Energia varustuskindluse deklaratsioonile kirjutasid lisaks Urve Palole alla Läti majandusminister Dana Reizniece-Ozola ja Leedu energeetikaminister Rokas Masiulis.

"Elering sai eelmise aasta sügisel toetuse Euroopa Liidult 80 miljoni euro ulatuses, et neljas liin ehitada, mis Sindi kaudu läheb. See praeguse pudelikaela ka ületab, mis Balti riike puudutab," lausus majandus- ja taristuminister Urve Palo "Aktuaalsele kaamerale".

Palo leidis, et kui rääkida laiemalt Venemaast lahti sünkroniseerimisest, siis sellel suunal pole piisavalt samme astutud. "Seepärast on vaja läbirääkimisi Poolaga ja ühendusi Poolaga. See on väga oluline," lisas ta.

Keeruline poliitiline olukord maailmas sunnib järjest enam meenutama, et kuigi Balti riigid on ammu osa Euroopast, sõltub energiavarustus ikka veel liiga palju Venemaast. Lätis Inćukalnsis asuv gaasihoidla ja hiljuti valminud Klaipeda terminal on tähtsad kõigile Balti riikidele, kuid nagu näitas eestlaste suvel tehtud uuring, pole selgust, kas, kuidas ja millise hinnaga varustushäirete korral Eesti siit, Inćukalnsist, gaasi kätte saaks ja kuivõrd solidaarsed siis Balti riigid omavahel on.

Poole aasta jooksul loodetakse nüüd kokku leppida, kuidas Incukalnsi gaasi siiski kasutada saab. Võimalik, et Läti peab muutma ka seadusandlust.

Kuid ka Baltimaade elektriühendusi on vaja juurde. Viie aasta pärast peaks Baltimaade vahel ülekandevõimsusi olema piisavalt, kuid vaja on ka ühendust Euroopa suunal, eelkõige Poolaga.

Energia varustuskindlus ja Euroopa energiaturu areng on Läti eesistumisajal olulise teemana päevakorras. Veebruari algul peetakse Riias suur energeetikafoorum.

Toimetaja: Laur Viirand, Liis Velsker

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: