Hille Hanso: Türgit takistab Armeenia ees vabandamast rahvuslik uhkus ({{commentsTotal}})

Hille Hanso.
Hille Hanso. Autor/allikas: ERR

Türgis elav vabakutseline ajakirjanik Hille Hanso ütles, et riigis räägitakse Armeenia 1915. aasta sündmustest järjest avatumalt. Armeenia ees vabandamast takistab Türgit aga rahvuslik uhkus.

Vikerraadio saatele "Uudis +" intervjuu andnud Hanso alustas vestlust põgusa meenutusega ajalukku. "Türgi oli sisenenud Esimesse Maailmasõtta. Eelkõige oli eesmärk võita tagasi Venemaalt territooriumid, mis olid Türgi-Vene sõdades Türgi käest ära võetud. Osmanite impeeriumi juhtidele hakkas tunduma, et Venemaa ja Armeenia teevad omavahel tihedat koostööd ja siis tekkiski selline kole aktsioon."

Hanso rääkis, et ka tänapäeval on see teema endiselt väga valulik just Türgi rahvusliku uhkuse seisukohalt. "Paljud neist, kes seda kampaaniat läbi viisid, olid ka hiljem Türgi uue vabariigi asutajad. Loomulikult ükski riik ju ei taha, et nende riigi asutajaid kuidagi seostatakse teise rahvuse genotsiidiga," rääkis Hanso.

Lääneriikide survet antud küsimuses peetakse, aga Hanso sõnul sekkumiseks Türgi siseasjadesse. "Siinsed riigimehed ütlevad, et pealetükkivus selle surve osas on nende jaoks alandav ja et Türgi tahab selle teemaga tegeleda omas tempos."

Hanso rääkis, et väikseid samme on selles suunas ka tehtud - president Recep Tayyip Erdogan ütles läinud aastal, et see aktsioon, mis Osmanite impeeriumi lagunemise ajal aset leidis, oli kahetsusväärne. Hanso rääkis, et Erdogan kaalus ideed luua rahvuste ülesed komisjonid, mis uuriksid selle teema põhjalikult läbi teaduspõhiselt. Ja lubas ka oma arhiivid avada.

"Samuti praegune peaminister Ahmet Davutoglu on öelnud, et kogu see küüditamise ja nende õnnetute hukkamiste läbi viimine on kurb ja kahetsusväärne. Aga eelkõige seostavad nad seda ikkagi Osmanite impeeriumi lagunemisega, mitte praeguse ja tänapäevase Türgi riigiga," selgitas ta.

Hanso sõnul ei oleks ka vastutuse võtmine selles mõttes populaarne, et Türgis on lähenemas väga olulised üldvalimised.

Ajakirjanduses teema kajastamise kohta ütles Hanso, et seda tehakse järjest rohkem.

"Positiivne tendents on olemas. Kui alles mõnda aega tagasi keskmine Türgi kodanik õppis ajalugu läbi ülistamise ja natsionalistliku prisma, siis nüüd on aina enam Armeenia teemal räägitud."

Viimastel päevadel on Hanso sõnul paljud Türgi ajalehed olenevalt oma vaadetele seda teemat käsitlenud. Ta ütles, et läbi natsionalistliku prisma on genotsiidi eitatud, aga on ka kutsutud üles oma ajalugu rohkem uurima ja seda aktsepteerima.

Hanso rääkis veel, et armeenlaste ja türklaste vahelised suhted on ka tänapäeval päris teravad. Hiljuti oli uudistes juttu ühe noormehe tapmine, mille taustaks arvati olevat Türgi natsionalism.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: