Jesse ütles pressikonverentsil, et TAI-d ei üllatanud õppeaastal 2009/2010 seoses majanduslangusega alkoholitarvitamise vähenemine õpilaste seas. Samas näitasid õppeaastal 2013-2014 kogutud arvud, et alkoholitarbimine jätkas langustrendi.

TAI juht nentis siiski, et viimase uuringuaasta 2013-2014 andmed näitavad seda, et ligikaudu pooled 15-aastastest noortest on ennast purju joonud.

"Igaüks võib ise mõelda, kui normaalseks me võime seda pidada, et ligi pooled 15-aastastest on öelnud, et nad on olnud korduvalt purjus," arutles Jesse, kes märkis, et tüdrukute (29%) ja poiste (31%) osakaalud ei erine üksteisest väga palju.

Vanemate mõju noorte alkoholitarbimisele

Lisaks sellele uuritakse noorte suhtumist täiskasvanud vanemate alkoholilembusesse. "33 protsenti 13- kuni 15-aastastest lastest ütlevad, et nende vanemad võiks lõpetada alkoholi tarvitamise," sõnas Jesse, kelle sõnul ei tähenda see aga, et vanemad kuritarvitaksid alkoholi. "Samas on laps tarvitamisest häiritud olnud," lisas TAI juht.

Kuid on olemas ka metoodika, mille järgi saab hinnata, kas perekonnas toimub alkoholi liigtarvitamist või mitte. "Seda meetodit kasutades võib öelda, et tõenäosus on suur, et 25% Eesti 13- ja 15-aastastest noortest elab peredes, kus on alkoholi liigtarvitamise probleem," nentis Jesse.

"Lapsed elavad ühiskonnas koos täiskasvanutega," toonitas Jesse, kes lisas, et meil kõigil on võimalus mõjutada laste alkoholitarbimist näiteks oma töökohtade kaudu.

Langustrendi näitavad numbrid võivad parandada Eesti positsiooni

Täna esitletud uuringut viiakse läbi 40 riigis, kuid kõikide riikide andmeid pole veel kokku pandud ning seetõttu on raske Eesti näitajaid teistega võrrelda. Kui teiste riikide andmed jäävad samale tasemele, siis peaks Eesti positsioon märgatavalt paranema.

Näiteks 2009. aastal oli Eesti 13-aastaste noorte alkoholitarvitamise edetabelis 15. kohal, 2013-2014 aasta andmete põhjal langeksime 34. kohale. 15-aastaste alkoholi pruukimise pingereas oli Eesti 2009. aastal 6. kohal, kuid nüüd langeks Eesti 18. kohale. Seda juhul, kui teiste riikide statistikas erilist muutust toimu.

"Saame näha, kas see trend on põlvkondlik ja üle Euroopa on üles kasvamas generatsioon, kes tarvitab alkoholi natuke vähem ja leiab rõõmu muudest tegevustest," sõnas Jesse, kes lisas, et taoline võrdlus moment tekib mõne kuu pärast, kui saabuvad ka teiste riikide andmed.

Alkoholile on leitud tervislikumad alternatiivid

Lisaks eelnevale tõi Jesse välja, et suitsetamine on noorte seas langenud veelgi rohkem, kui alkoholi tarbimine.

"Alkohol on kõige levinum uimasti meie noorte seas, sest suitsetamine, aga ka kanepi proovimine on oluliselt allpool," sõnas TAI juht, kes märkis, et enamik Eesti koolinoortest kanepit ei katseta.

"Alkoholitarbimise vähenemine ei tähenda, et on leitud mingisugune halvem asendus, vaid on leitud paremad, tervislikumad alternatiivid," rõhutas Jesse.

Vassiljev: alaealiste joomine ei saa olla normaalsus

Tervishoiuministri Rannar Vassiljevi hinnangul on noorte alkoholipruukimine oluline probleem, sest üle poole 13-aastastest lastest on alkoholi proovinud ja peaaegu pooled 15-aastastest on olnud vähemalt ühe korra purjus.

"Probleemikohaks on nii alaealiste tarbimine, aga ka lapsevanemate tarvitamine, sest seeläbi pannakse lapsed passiivse tarvitaja rolli," selgitas minister.

Samas on tema hinnangul meetmed, millega on proovitud alkoholitarvitamist piirata, vilja kandnud, kuna eelmiste uuringuperioodidel kogutud andmed on selgelt olnud halvemad.