"Ei, ma ei usu, et me näeme mingisuguseid väga ambitsioonikaid poliitika muudatusi selles kontekstis. Eks viie ja natuke enam aasta tagune poliitiline trauma on kõigil meeles ja sellepärast asi läheb tõenäoliselt veel tükk maad halvemaks, enne kui mingeid järgmisi samme tuleb," vastas Ossinovski "Vikerhommikus" küsimusele, kui reaalseks ta peab võimalust, et valitsus Reformierakonna juhtimisel julgeks järgmise nelja aasta jooksul viina hinda tõsta.

Samas rääkis Ossinovski 2013. aastal valminud alkoholipoliitika rohelisest raamatust, kus oli esitatud läbimõeldud ja läbitöötatud tõenduspõhiste meetmete pakett alkoholikahjude vähendamiseks ning mille baasil 2015. aastal, kui tema ministriks sai, ka seadusemuudatused tehti. "Ehk siis oli tehtud nii-öelda piisav eeltöö selleks, et oleks võimalik poliitilise tahte olemasolul seda suhteliselt kiiresti rakendada, et meil nüüd seda nii-öelda järgmist paketti tegelikult pole olemas," kommenteeris ta.

"Sellest tulenevalt võiks sotsiaalministeerium koos Tervise Arengu Instituudiga tegelikult käivitada selle protsessi, et me töötaksime läbi ka uuema teaduskirjanduse – vaataks, mis meetmed töötavad –  maailmas on rakendatud mitmeid uusi asju, näiteks alkoholi miinimumühiku hinna regulatsioon on Euroopa kohtus vastu pidanud. Ja tegelikult sellest tulenevalt, kui need asjad on läbi analüüsitud, uued ettepanekud nii-öelda ekspertide poolt tehtud, siis ühel hetkel ehk tekib ka see vajalik poliitiline aken selleks, et neid jõustada," rääkis Ossinovski.

Ossinovski soovitab koostööd Lätiga

Ossinovski tõdes ka, et lähtuvalt Euroopa Liidus kehtivatest reeglitest, mille kohaselt isiklikuks otstarbeks võib teisest riigist kaasa osta mitusada liitrit õlut ja kümneid liitreid kanget alkoholi, on alkoholi piirikaubandust raske ohjeldada.

"Sellest tulenevalt me näeme seda ju kogu Euroopas: meie kallid põhjanaabrid käivad meie juures, norrakad käivad Rootsis või Taanis ja nõnda see toomine läheb mööda riike. Selles mõttes see, et Euroopa Liidus ei ole ühtset arusaama, mismoodi tervisepoliitikat teha – see kindlasti pärsib riikide võimalusi. Meil tegelikult on Euroopa Liidu tasandil kokku lepitud ühtsed miinimummäärad ka alkoholiaktsiisile, aga need on nii madalad, et näiteks õllel ja veinil on nad null ja kangele alkoholile ka kaunis madalad, millest tulenevalt riikide võimalus siin olukorda mõjutada selle meetme kaudu on kaunis piiratud," rääkis ta.

"See, mida meie põhimõtteliselt saaksime ja peaksime tegema, on leppida kokku oma lõunanaabritega, tegelikult Balti riikide üleselt, kus tegelikult see alkoholikahjude olukord on umbes sarnane, umbes sama halb," ütles ta.

Ossinovski viitas teadetele, et samuti keerulises eelarveseisus oleva Läti rahandusministeerium on teinud ettepanekuga alkoholiaktsiisi kiiremini tõsta. "See võiks tegelikult olla see võimalus, kus meie rahandusministeerium võiks proovida nendega kokku leppida, et me tõstaksime näiteks samas tempos. See võiks olla mõistlik kokkulepe, aga kas see õnnestub, ei tea," märkis ta.

"Aga kogemus ütleb, et siiani pole väga võimalik olnud neid kokkuleppeid sõlmida, sest eks igas riigis on oma alkoholilobi, kes seda võitlust päris vihaselt peab," lisas ta.

"Üldiselt maailma kogemus ütleb, et mida rohkem osta saab, seda rohkem ostetakse. Ja kui 2019. aastal alkoholiaktsiisi langetati, siis alkoholitarbimine automaatselt kasvas. Ja pärast seda on aktsiisid olnud mitu aastat samal tasemel ja sellest tulenevalt alkoholi suhteline kättesaadavus ongi kasvanud. See loodetavasti ei ole kellelegi üllatus, et niimoodi on läinud," märkis ta.

"Järgmisest aastast hakkab alkoholiaktsiis laugelt tõusma, aga tegelikult jääb siiski keskmise palga kasvule alla. Eks see traumaatiline kogemus alkoholi piirikaubandusest kogu ühiskonnal on ja sellest tulenevalt liigutakse edasi hästi ettevaatlikult ja see on loomulik, aga sellel on tervise poole pealt oma mõjud," kommenteeris Ossinovski.

Alkokahjude vähendamise meetmed on teada

Ossinovski sõnul on alkoholitarbimise piiramise meetmed teada, kuid neid tuleb rakendada komplektis ja pikema aja jooksul. WHO globaalse alkoholistrateegia kohaselt on sellised meetmed alkoholi reklaamimise piirangud, müügitingimuste karmistamine, piisavalt kõrge hind, nõustamine, ravi. "Meil suures pildis on see ühiskonnas teada, mida tegema peaks – pole vaja jalgratast leiutada," rõhutas ta.

Ossinovski rääkis ka sellest, et kuna mõni aasta tagasi kaotati ära alkoholi müügilitsentside nõue, pole enam võimalik jõustada alkoholimüüjatele ka kehtivaid piiranguid ja sanktsioone.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) värske alkoholi aastaraamatu andmetel on mõõdukalt ja palju alkoholi tarbivate Eesti elanike hulk kasvanud suuremaks kui kunagi varem. Samal ajal suureneb alkoholi müügikohtade arv ja kui kolm-neli aastat tagasi langetati alkoholi aktsiisi 25 protsenti, siis sellest ajast saadik on eestlased aina rohkem joonud ja selle tagajärjel ka surnud. Näiteks eelmisel aastal suri maksa alkoholitõppe 422 inimest, otseselt alkoholist põhjustatud haiguste ja õnnetuste tõttu suri möödunud aastal ligi 900 inimest, mis on viimaste aastakümnete halvim näitaja.