Nn minitippkohtumist soovis EL-i diplomaatide sõnul Saksa kantsler Angela Merkel. Siiani ei ole kõrgel tasemel toimunud EL-i kohtumistel üksmeelsele lahendusele jõutud, vahendas Reuters.

Juncker kutsus seetõttu tänaseks Brüsselisse kokku Austria, Bulgaaria, Horvaatia, Makedoonia, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Rumeenia, Serbia ja Sloveenia riigijuhid, samuti pagulasorganisatsioonide esindajad.

Reutersi kätte sattunud kohtumise dokumendi mustandis on kirjas, et Euroopa Liit kavatseb saata Lääne-Balkani riikidesse rohkem kui 400 täiendavat piirivalvurit. Samuti seisab mustandis, et EL püüab kiirendada nende inimeste tagasisaatmist, kelle asüülitaotlused saavad eitava vastuse.

Juncker ütles kohtumise eel Saksamaa ajalehele Bild am Sonntag, et kriisi lahendamisel on arvel iga päev.

"Praegu on väljakutse, kuidas aeglustada migrantide voogu ja saada meie välispiirid kontrolli alla. Me peame ka tegema selgeks, et meie piiridele saabuvatel inimestel, kes ei otsi rahvusvahelist kaitset, ei ole mingit õigust Euroopa Liitu siseneda," rääkis Juncker lehele.

Osad EL-i seadusandjad on aga kurtnud, et tänasel kohtumisel peaks osalema kõik liikmesriigid ja eriti võib tulemuste saavutamist takistada Prantsusmaa osalus.

Iga päev saabub EL-i tuhandeid migrante. Sel aastal on üle mere saabunud Euroopasse üle 680 tuhande migrandi ja pagulase, kellest enamik põgenevad vaesuse ja nälja eest Lähis-Idast, Aafrikast ja Aasiast.

Eile teatasid Bulgaaria, Serbia ja Rumeenia, et sulgevad oma riigipiirid, kui Saksamaa või teised riigid peaksid oma piirid pagulastele sulgema. Nad hoiatasid, et ei saa lasta Balkanil muutuda puhvertsooniks.

Saksa meedia andmetel esitleb Juncker täna ka 16-punktilist plaani, mis sisaldab muuhulgas ideed mitte saata migrante ühest riigist teise ilma eelneva kokkuleppeta.

Inimõiguste organisatsiooni Amnesty International hinnangul ei saa EL lubada järjekordsel kohtumisel lõppeda ilma kokkuleppeta.