Paar päeva tagasi avaldas Euroopa Liidu välisasjade juht Federica Mogherini Itaalia päevalehes arvamust, et Kui Euroopa Liit ei suuda ühisel jõul lahendada halvimat põgenikekriisi pärast Teist maailmasõda, ähvardab teda lagunemine, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

Liidu lagunemise, muutumise millekski muuks või Schengeni ruumi kadumise mõtte on välja öelnud ka teised kõrged ametnikud ja riigijuhid.

"See ei ole euroopalik lahendus. Ja nagu ma ütlesin, Euroopa on valiku ees. Kui me ei tee kõike koos, et leida probleemile lahendus ja seda omavahel jagada, siis on see Euroopa Liidu ja Euroopa kui sellise lõpu algus," ütles Sloveenia peaminister Miro Cerar.

"Pole kahtlustki, et sellel kriisil võivad olla Euroopa Liitu muutvad tagajärjed. See võib hävitada vaba liikumise Schengeni maade vahel. Ja mis on isegi veel ohtlikum - see võib endaga kaasa tuua strukturaalseid muutusi Euroopa poliitilisel maastikul. Ja need ei ole muutused paremuse poole. Tõesti, on erakordsed ajad, mis nõuavad erakordseid meetmeid, erakordseid ohverdusi ja erakordset solidaarsust," rääkis Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk.

Euroopa Komisjoni endine asepresident Siim Kallas tunnistas, et olukord on tõesti erakordselt täbar. "Täna on riikidel on ülimalt lahkuminevad eesmärgid, mida teha. Ja see teeb asja muidugi täiesti enneolematuks," tõdes ta.

Samas tuletas Kallas meelde, et Euroopa Liit on olnud keerulistes olukordades ennegi ja ikka on leitud väljapääs.

Alles hiljuti räägiti Euroopa Liidu lagunemise võimalusest seoses ühisraha päästmisega, kuid euro on alles.

"Tegelikult on Euroopa Liit ikkagi tagantjärele vaadates osutunud paljudes asjades väga otsustavaks ja leidnud siiski lahendused. Võtame majanduskriisi - see, mis tehti ära aastaks 2012, oli täiesti haige fantaasia aastal 2007. Kogu majanduspoliitika, eelarvepoliitika kontrolli alla võtmine - kui keegi oleks 2007. aastal öelnud, et liikmesriikide rahandusministrid peavad kevadel esitama oma eelarveplaani komisjonile, oleks seda inimest vaadatud kui hullumeelset," meenutas Kallas.

Samamoodi tundus veel suhteliselt hiljuti lootusetuna Somaalia piraatide ohjeldamine, et kaitsta Euroopa Liidu riikide aluseid. "Pandi sõjajõud kokku, pandi rahvusvaheline koostöö püsti. 2014. aastal oli üheksa piraadirünnakut, mis ükski ei õnnestunud," ütles Kallas.

Tema hinnangul on Euroopa Liidul kalduvus toimuvale liiga hilja reageerida. "Me tegelikult näeme ette väga hästi neid asju, mis tulemas on, aga ei võta tõsiselt," märkis Kallas.

Nüüd räägitakse taaskord liidu lagunemisest seoses põgenikerändega ning riigid varjavad end tarade taha.

"Müüre on Euroopas ka enne ehitatud ja ehitatakse tõenäoliselt tulevikus ka. Ühel hetkel lammutatakse need ka maha. Tõenäoline on see, et Schengeni ruum mingil hetkel pannakse ajutiselt kinni või vähemalt osaliselt kinni ja hiljem avatakse. Ega põgenikevool kesta igavesti," rääkis Tallinna ülikooli rahvusvaheliste suhete lektor Catlyn Kirna.

Schengeni ruumi sulgemine teeks Eestist taaskord ääremaa. "See on väga paha, me ju niikuinii oleme kuskil kõrvalises kohas," tõdes Siim Kallas.

Kirna hinnangul oleks Schengeni ruumi kadu Saksamaale isegi suurem probleem.

"Mõnes mõttes see mõjutab ilmselt Saksamaa-suguseid riike rohkemgi, kuna nendel tuleb rohkemaid piire ületada. Eestil on väga suur osa meie transiidist olnud Venemaaga, kus niikuinii on piir. Eks Eesti saaks hakkama ka teisele poole piiridega. See puudutab rohkem suuri riike, kellel on suurem kaubavahetus," selgitas ta.

Ent Schengeni-sisestest protsessidest enamgi teeb Eesti kaubandus-tööstuskoja juhatuse liiget Enn Veskimäge murelikuks Euroopa Liidu välispiiri seisund.

"Kuna välispiirid täna ei ole kaitstud ja kui pagulasi tuleb hordide viisi - täna juba ka maismaalt ja üle Vahemere -, siis tegelikult kõige suurem probleem ongi Schengeni välispiir," ütles Veskimägi.

Siim Kallas ütles, et täna on taas kõne all Frontexi tugevdamine.

"Umbes vahemikus 2004-2010 oli üks eelnõu, mitmesuguste otsuste pakett, kuidas tugevdada Frontexit. Liikmesriigid lükkasid selle suures osas tagasi. Ma mäletan neid diskussioone, kui öeldi, et ei tule kõne allagi, et meie piiridele tulevad mingid Euroopa värvides piirivalvelaevad. Täna räägitakse sellest uuesti, kui väga vajalikust sammust," meenutas Siim Kallas.

Ka Eesti-Vene piiri puhul on avaldatud arvamust, et suisa näiteks sõjaväeline valve ei oleks põhjendatud ega euroopalik.

"Aga ma arvan, et see muutub euroopalikuks. Selles asjas ollakse võimelised väga kähku oma seisukohti muutma. Ega midagi pole teha. Vaatamata kõigile oma hoiakutele ja demokraatia ja vabaduse austamisele on vabadused niisugused asjad, mida tuleb ka hallata ja selleks on jõudu vaja," ütles Kallas.