Hiina ei loobu õigusest otsustada dalai-laama taassünni üle

Hiina ei tagane kunagi õigusest otsustada dalai-laama reinkarnatsiooni üle, ütles täna Hiina tippametnik, hoolimata õiguskaitsjate gruppide ja paguluses elava Tiibeti vaimse liidri kriitikast.
Dalai-laama ja ametlikult ateistlik Hiina Kommunistlik Partei on korduvalt jagelenud selle üle, kellel on lõplik õigus teha otsus taassünni asjas, vahendas Reuters.
Tiibetlased kardavad, et Hiina kasutab dalai-laama järglase probleemi ära tiibeti budismi lõhestamiseks, kui ühe uue dalai-laama nimetab pärast praegu 80-aastase XIV dalai-laama Tenzin Gyatso surma tiibeti eksiilvalitsus, teise aga Hiina valitsus.
Keskvalitsus on jäigalt seisukohal, et teeb otsuse "elava Buddha taassünni kohta, et kindlustada võit separatistide-vastases võitluses", kirjutas Hiina parlamendi etniliste ja usuküsimuste nõuandva komisjoni esimees Zhu Weiqun riiklikus ajalehes Global Times.
Hiina sõnul on dalai-laama, kes põgenes pärast 1959. aastal toimunud ülestõusu Indiasse, vägivaldne separatist. Dalai-laama, Nobeli preemia laureaat, eitab vägivalla kasutamist ja kinnitab, et tahab vaid tõelist autonoomiat Tiibetile.
Tiibeti budismi kohaselt taassünnib dalai-laama hing pärast tema surma lapse kehas.
Hiina on seisukohal, et traditsioon peab jätkuma ning et järgmise dalai-laama leiab Hiina. Dalai-laama on aga öelnud, et ta arvab, et tema tiitel sureb koos temaga.
Hiina ametiisikud on siiski toonitanud, et praegusel dalai-laamal ei ole õigust reinkarnatsioonist loobuda.
Zhu sõnul ei ole see probleem "kunagi olnud puhtalt religioosne küsimus ega dalai-laama individuaalne õigus, vaid see on eelkõige oluline poliitiline küsimus ja Hiina keskvalitsuse tähtis manifestatsioon suveräänsusest Tiibeti üle".
1995. aastal, kui dalai-laama nimetas Tiibetis sündinud poisi Tiibeti budismi teiseks tähtsamaks figuuriks, pantšen-laamaks, pani Hiina poisi koduaresti ning asendas ta teisega. Paljud tiibetlased peavad Hiina määratud pantšen-laamat võltsiks.
Toimetaja: Heikki Aasaru