Ossinovski meenutas, et riigikogu hakkas ravimiseadust arutama 2014. aastal ja võttis vastu ka seadusemuudatused tulenevalt sellest, et riigikohus leidis, et senised apteekide asutamise piirangud ei ole põhiseadusega kooskõlas.

"Nii, et tegelikult on apteegiturg Eestis olnud väga rangelt piiratud ja reguleeritud pikka aega ja need piirangud, mis seni kehtisid, mis põhimõtteliselt ütlesid, et teatud kohtades erinevalt tavaettevõtlusest, kus on võimalik otsustada, et tahaks pidada poodi ja mõne kuu pärast seda ka teha, siis apteekide puhul see nii ei ole. Sellele asenduseks, kuna leiti, et see piirab ebamõistlikult ettevõtlust, võeti vastu see teistsugune regulatsioon, kus asutamispiiranguid geograafiliselt küll ei ole, aga sisse on viidud kaks teistsugust piirangut. Ja mõistes, et tegemist on olulise muudatusega apteegituru kontekstis, siis on antud ka tavatult pikk üleminekuaeg selle seaduse jõustumiseks, ehk kokku kuus aastat," rääkis Ossinovski saates.

"On selge, et turu nii turu osalistele, ravimiametile kui ka ministeeriumile on seadusandja poolt vastu võetud ja jõustunud seadus täitmiseks ja sellest tulenevalt meie ülesanne on täidesaatva võimuna hinnata neid erinevaid kitsaskohti, mis võivad ilmneda ja püüda leida nendele lahendusi," sõnas minister.

"Kui meil on täna apteegid, mis kuuluvad ühele või teisele hulgimüüjale, siis need samad apteegid arusaadavast loogikast tulenevalt ostavad oma ravimeid sisse just oma omanikfirma hulgimüüjalt ja see kindlasti ei võimalda seda tarbijate huvides puhast konkurentsi, kus apteek saaks ise vaadata, et seda ravimit saab odavamalt Tamrost ja seda ravimit saab odavamalt Magnumist ja ma võtan siis sealt, kus on odavam," selgitas Ossinovski.

Minister rääkis veel, et kui täna on põhimõtteliselt võimalik, et kõiki apteegikette omab üks firma, siis tulevikus tohiks apteegikette ühes ettevõttes olla neli ja nende enamusosanikuks peaks olema proviisor. "Mina olen selles küsimuses skeptilisem, kas see vajalikku eesmärki täidab," lausus ta. "Kindlasti soov on üllas, et apteegiketi omanik oleks meditsiinilise haridusega proviisor," ütles Ossinovski.

Ossinovski rääkis, et kui neid tingimusi ei täideta, siis nende apteegi tegevusluba lõpetatakse.

Saatejuht Mirko Ojakivi küsis, kui reaalseks Ossinovski ise peab, et kahe ja poole aasta pärast on Eestis vähemalt 50-60 proviisorit, kes suudavad endale Eestis olevad 200 apteeki osta.

Ossinovski sõnul aitab siin riik lahendusi otsida ja ravimiameti juurde on tekitatud online-keskkond, kus need, kes oma apteeki hakkavad võõrandama, saavad selle panna enampakkumisele. Ja proviisorid, kes peaksid neid ostma, saavad sealt neid osta.

"Mis puudutab finantseerimismehhanisme, siis ka siin on riik valmis eraldi aitama juhul kui erasektor ei ole valmis vajalikku rahalist ressurssi proviisoritele andma. Kredexi käendus on kindlasti üks mehhanism, mis riigi käes on ja seda oleks võimalik selles kontekstis ka kasutada," rääkis Ossinovski.

Ossinovski ütles veel, et praegune apteegiturg on üleküllastunud ja apteeke ei pea nii palju olema.

Kaks aastat tagasi vastu võetud ravimiseaduse muudatuse kohaselt peavad aastaks 2020 olema Eestis apteekide enamusomanikud proviisorid. Osa apteegiomanike arvates killustab seaduse täideviimine hästi toimivat ravimimüügi süsteemi ning ei too ravimiturule oodatud hinnalangust ega suuremat ravimivalikut.

Ka konkurentsiamet on seisukohal, et tegemist on vaba ettevõtlust oluliselt piirava regulatsiooniga, mille tegelikku vajadust ei ole piisavalt analüüsitud ka selgitatud.

Asekantsler Maris Jesse on öelnud, et lähema poole aasta jooksul pole ministeeriumil plaani tulla välja seaduse muudatusettepanekutega.

Asekantsler Jesse on tunnistanud, et seadusemuudatus võeti vastu ilma piisava analüüsita. Praegu valmib sotsiaalministeeriumis seaduse rakendamiseks vajalik eelanalüüs, mida 11. septembril on lubanud arutada ka riigikogu sotsiaalkomisjon.

Apteeke on Eestis üle 200 ja nende omanikeks suures osas on Tamro Eesti või Eesti kapitalile kuuluv Magnum Medical.