Põhjala ja Balti kaitseväe juhatajad kohtusid täna Kuressaares. Senine rahvusvaheline koostöö puudutab peamiselt rahuvalvamist Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupis, kuhu kuuluvad Rootsi juhtimisel iirlased ja eestlased, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kuid aina rohkem mõeldakse täna oma kodu julgeolekule ka Põhjalas.

"Kõik riigid täna on palju vähem rahvusvahelistel operatsioonidel ja palju rohkem orienteerunud enese territooriumite kaitsele. Ja enamik riikidest, nagu me täna tõdesime, on totaalkaitsekontseptsioonid sahtlipõhjast välja otsinud ja tolmu nendelt ära puhunud," rääkis kindralleitnant Riho Terras.

Eelmisel nädalal lubasid Soome ja Rootsi peaministrid üksteist konflikti korral kaitsta. Täna kirjutasid aga Rootsi ja Taani alla rahuaja kaitsekoostöölepingule. Eelkõige puudutab see baaside ja teabe jagamist rahu ajal.

"See puudutab baaside ühist kasutamist - lennuvälju, sadamaid, teavet, õhu- ja mereülesvõtteid. See on piiriülene koostöö, mis muudab meid tõhusamaks ja vähem bürokraatlikuks," selgitas Rootsi kaitseväe juhataja, kindral Micael Byden.

Põhjamaade kaitsekoostöö on traditsiooniliselt olnud tihe - sellele aitab kaasa Rootsi ja Norra kaitsetööstuse vajadus leida turgu oma toodangule. Täna jälgitakse murelikult ka seda, mis toimub Läänemeres ja selle kohal.

"Hea on see, et Põhjala riikide vaheline kaitsekoostöö on jõudmas kaugemale deklaratsioonidest," märkis riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson.

Mihkelsoni sõnul otsustab Rootsi parlament kevadel rahvusvahelistel õppustel osalemist koos NATO riikidega.

"Veel sel aastal me ootasime rootslasi ka meie Kevadtormile, aga just selle seadusandluse puudumine praegu hetkel on takistuseks. Loodetavasti tulevikus muutub otsustamine tänu sellistele sammudele lihtsamaks," rääkis poliitik.

Põhjamaade ning Balti riikide kaitseväe juhatajate mitteametlik kohtumine leiab aset kord aastas jaanuaris väljaspool pealinnu.