"Ajaloos me oleme seisnud rasketel aegadel teineteise kõrval. Eestlased on sõdinud Soome eest ja soomlased on sõdinud Eesti eest. Ma olen väga veendunud, et kui olukord nõuab, teeme me seda taas. Kui Soome palub, tuleb Eesti Soomele appi, ja olen täiesti kindel, et abi andmine toimib sama hästi ka teises suunas," rõhutas Hanso.

Hanso arvates on iseenesestmõistetav, et Soome aitab Eestit sõjaliselt, kui sugulasrahvas hätta jääb. Kaitseministri arvates pole kahe riigi vahel vaja formaalseid avaldusi julgeolekutagatiste kohta. "Sugulasmaade koostöö läheb sellistest avaldustest kaugemale," lisas ta.

Lännen Media tegi intervjuu Hansoga ajal, kui Eesti kaitseminister ja tema kolleeg Jussi Niinistö käisid koos visiidil Liibanonis, kus hetkel teenivad koos mõlema riigi rahuvalvajad.

Muuhulgas võttis Niinistö visiidi ajal vastu kutse osaleda kevadel Eestis toimuval suurõppusel Kevadtorm. Praegu on Soomel plaanis Kevadtormile saata 10 staabiohvitseri, kes hakkavad kuuluma õppusel osalevasse rahvusvahelisse pataljoni.

Niinistö peab võimalikuks, et edaspidi võib sõjaline koostöö Eesti ja Soome vahel süveneda.

"Poliitilisel tasandil on koostöö väga hästi toiminud, seega võin ette kujuta küll, et vähemalt kriisiregulatsiooni vallas võib Soome ja Eesti vahel edaspidi sellist koostööd ette tulla," rääkis ta.

Hanso peab enda sõnul huvitavaks (mielenkiintoinen - Toim.) Hanso arvamust, et Soome ja Eesti aitaksid teineteist ka kõige hullemas olukorras.

Soome ei kuulu NATO-sse ja seega alliansi 5. artikkel Soomet ei puuduta.

"Teine asi on aga Euroopa Liidu riikide kohus üksteist aidata. Praegu me uurime, mida see kohustus praktikas tähendab," märkis Niinistö ja ei välistanud seega ka Eesti sõjalist aitamist.

Soome avalikkuses on Euroopa Liidu liikmete omavaheline sõjaline koostöö viimasel ajal palju vastukaja pälvinud seoses Prantsusmaal toimunud terrorirünnakutega. Nimelt palus Prantsuse kaitseminister Jean-Yves Le Drian novembris Euroopa Liidu riikidelt sõjalist abi ISIS-e vastu. Kaitseminister otsustas käiku lasta Lissaboni lepingu artikli 42 selle lõike, mis käsitleb liikmesriikide solidaarsust, kui üht neist rünnatakse.

Kaitseminister Jussi Niinistö on muuhulgas varem ajaloolasena kirjutanud Soome sõjalistest konfliktidest (Heimosodat), mille käigus püüdis Helsingi aastatel 1918-1922 sugulasrahvaid Nõukogude Venemaa vastu aidata. Üks osa sellest poliitikast oli ka Soome vabatahtlike osalemine Eesti Vabadussõjas.

Soome president Sauli Niinistö ütles eelmise aasta augustis peetud kõnes, et Soome ei vastuta mingil moel Balti riikide kaitsmise eest.

"Aeg-ajalt me kuuleme mõtteid Soome osalisest vastutusest Balti riikide kaitsmise eest. Soome ei ole positsioonis, kus ta saaks anda teistele sõjalisi garantiisid, mida tal pole ka endal," lausus põhjanaabrite president.

Niinistö tuletas meelde, et Soome maismaapiir Venemaaga on pikem, kui kogu NATO-l kokku. "Kui 5 miljoni elanikuga riik vastutab sellises olukorras enda kaitsmise eest, siis on see juba päris palju vastutust."