Sarnaselt PEN-klubi Eesti keskuse pöördumisele presidendi, õiguskantsleri ning kultuuri-, justiits- ja siseministri poole, on varem teinud Kenderi toetuseks pöördumise prokuratuurile kirjanike liit ja saanud pöördumisele ka riigi peaprokurörilt vastuse.

Nii märkis riigi peaprokurör Lavly Perling kirjanike liidu pöördumisele vastates, et prokuratuur on jõudunud järeldusele, et menetlust kõnealuses kriminaalasjas ei lõpetata.

"Mõlemal osapoolel on võimalus esitada oma seisukohad kohtule, kes otsustab esitatud tõendite ja kehtiva seaduse alusel, kas tegemist on lapsporno valmistamisega või mitte," tõdes Perling vastuses kirjanikele.

Perlingu sõnul hindab prokuratuur põhiseaduses sätestatud õigust vabale eneseteostusele ja sellest lähtuvat sõnavabadust ülimalt kõrgelt. "Samas ei saa tähelepanuta jätta ka sama paragrahvi teist lauset, mis sätestab, et igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust," märkis Perling.

Perlingu sõnul toob sõnavabaduse veelgi selgemalt esile põhiseaduse § 45, mille kohaselt on igaühel õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil.

"Siiski toob ka siin teine lause sisse eelnimetatud õiguse kitsenduse ja sätestab, et seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Seega on oluline jälgida seadusandja terviklikku mõtet nii põhiseaduse kui ka teiste Eesti vabariigis kehtivate seaduste vastuvõtmisel," ütles Perling ja lisas, et prokuröri ülesanne on sõnavabaduse kaitse kontekstis kaitsta samas ka kõikide teiste ühiskonna liikmete põhiseaduslikke õigusi.

Perling rõhutas, et põhiseaduse § 3 ütleb, et rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa ning nii ongi kõnealuse juhtumi puhul prokuratuuripoolseks lähtealuseks nii karistusseadustiku § 178 kui ka rahvusvaheline lasteporno vastane direktiiv, mis toovad selgelt välja, et karistatavaks teoks tuleb pidada lapspornot sisaldava materjali valmistamist ning tegemist ei pea olema reaalse kannatanuga.

"Lapspornot sisaldav materjal võib olla nii pildi, video kui ka teksti vormis," märkis Perling.

Rahvusvahelise PEN-klubi Eesti keskus leiab, et Kenderi juhtumis on tegemist sõnavabaduse piiramisega ja tema tagakiusamisega prokuratuuri poolt.

"Rahvusvahelise PEN-klubi, 1921 asutatud ülemaailmse kirjanike organisatsiooni Eesti keskuse arusaamise kohaselt on kriminaalsüüdistuse esitamine kirjanik Kaur Kenderile novelli "Untitled-12" kirjutamise ja avaldamise eest vastuolus Eesti vabariigi põhiseaduses sätestatud põhiõiguse ehk sõnavabadusega," märgiti pöördumises.

Samal seisukohal oli ka kirjanike liit oma pöördumises prokuratuuri poole. Liit leidis, et Kenderi kirjatüki puhul pole tegemist lapspornoga, vaid tegemist on "pedofiiliavastase ja laste ahistamise jälki olemust ilmestava novelliga".