Ameerika Ühendriikide ja Kuuba saareriigi vaheline poliitiline sula on igas mõttes ajalooline, sest need kaks riiki on omavahel rohkem või vähem tülis olnud sellest ajast, kui Kuubast sai iseseisev riik 1902. aastal.

Aga miks siis nüüd? Või täpsemalt, miks siis 2014. aasta lõpus, kui Kuuba ja USA diplomaatilised suhted taastasid, või siis, kui salajased läbirääkimised pihta hakkasid 2013. aasta alguses? Esimene ja kõige lihtsam vastus on see, et siis olid valimised läbi.

"Siin on mängus palju sisepoliitikat. Te kindlasti olete teadlik, et USA-s on suur Kuuba kogukond, kellel on Florida osariigis suur poliitiline mõju. Obama otsus alustada selle protsessiga oma teisel ametiajal oli seotud kindlasti tõsiasjaga, et ta ei pidanud enam häälte pärast võitlema," selgitas mõttekoja Atlantic Council Ladina-Ameerika ekspert Carmen Muños.

On veel teisi teooriaid, miks Obama soovis oma ametiajal Kuuba saareriigiga suhteid parandada, kuid eelkõige tegi ta seda seetõttu, et ta oli nii nendele samadele Kuuba päritolu ameeriklastele seda lubanud kaheksa aastat tagasi, kui ta presidendiks kandideeris.

"Pärast kaheksat aastat kohutavat George W. Bushi poliitikat, on minu arvates aeg hakata kasutama otsest diplomaatiat nii sõprade kui vaenlastega eeltingimusteta. Muidugi peavad sellele eelnema põhjalikud ettevalmistused, me seame kindlad eesmärgid. Presidendina olen ma valmis juhtima seda diplomaatilist ettevõtmist ajal ja kohas, mis on minu valitud. Kuid ainult siis, kui meil on võimalik edendada USA huve ja edendada Kuuba inimeste vabadusepüüdlusi. Ja ma luban, et Kuuba kogukond eksiilis saab osaleda nendes läbirääkimistes," rääkis Obama 2008. aasta mais.

Muidugi, arvestades USA sisepoliitilist erakondadevahelist kaklemist, ei suutnud Obama oma lubadust täita, sest eelkõige vabariiklaste poolt hääletavad vanemad Kuuba kogukonna liikmed nägid Obama Kuuba-poliitikat kui reetmist. Seda illustreeris nende meeleavaldus Obama Kuuba-visiidi ajal ning kahe Kuuba päritolu vabariiklasest presidendikandidaadi ülinegatiivne suhtumine.

"Minu perekond on kogenud Kuuba viha. Mu isa sõdis Kuuba revolutsiooni ajal. Mu isa vangistati ja teda piinati teismelisena Batista ajal. Mu tädi Tia Sonia vangistati ja Castro kambajõmmid piinasid teda. Nüüd, kui president Obama on Kuubal, teate, kellega ta ei kohtu? Ta ei kohtu nende dissidentidega, keda Raul ja Fidel Castro praegu piinavad, keda vaigistatakse selle eest, et nad on enda eest seisnud," rõhutas Texase senaator Ted Cruz.

Senaator Cruzil polnud küll õigus, president Obama visiidi üheks põhialuseks oli just nimelt dissidentidega kohtumine.

"Peale nende kohtumise nüansside on põhiline see, et võrreldes Euroopa ja Ladina-Ameerika tähtsate tegelastega, kes on tulnud Kuubale, Obama kohtus meiega ja paistab, et ta pidi veel nõudma, et see kohtumine ei ole läbirääkimiste küsimus," lausus Kuuba inimõiguste ja rahvusliku leppimise komisjoni esimees Elizardo Sanchez.

Vabariiklaste kriitika Obama suhtes on muidugi erakordselt karm, küsides kõigepealt, et miks üldse oli vaja sellist sula sellise partneriga.

"Tuleb meeles pidada, et see pole Kuubale avanemine, vaid sula Castrote režiimiga, külma sõja viimase igandiga, sest see režiim on ikka veel külma sõja mentaliteediga. Seega selles mõttes, et kuidas tema visiit muudab globaalset geopoliitilist maastikku, siis väga midagi ei muutu. Kõige suurem mõju on sellel, et see tekitab küsimuse, kui suur on Ameerika Ühendriikide pühendumus vabadusele. Tõsi, meil on suhteid ka teiste repressiivsete režiimide või valitsustega, kuid Kuuba on alati olnud erinev. Kuuba ei ole ju tuumariik, Kuuba ei ole Saudi Araabia, keda on USA-l vaja strateegilistel põhjustel. Kuuba on väike saareriik, 11 miljoni elanikuga, mida valitseb majanduslikult pankrotis diktatuur ja nüüd me viskasime neile päästerõnga," sõnas mõttekoja Heritage Foundation poliitikaanalüütik Ana Quintana.

Ja kui üldse hakata omavahel suhtlema, siis oleks kriitikute hinnangul pidanud ameeriklased esitama Kuubale oluliselt rohkem nõudmisi - nii inimõiguste, sõnavabaduse või välispoliitika suhtes.

Kriitika võib olla küll karm, aga kõlab tuttavalt ja need, kes on Obama vastu, jäävadki Obama kriitikuteks. Enamik ameeriklastest muidugi toetab Kuuba-suunalist suhete paranemist, nende hulgas isegi enamus Kuuba päritolu ameeriklasi. Samuti peetakse Kuuba sula välispoliitiliselt isegi Obama ehk suurimaks võiduks.

"See võib- olla tema valitsuse kõige suurem välispoliitiline pärand," nentis Carmen Muños.

Muños selgitas, et selle käiguga on suutnud Obama valitsus selgelt parandada Ühendriikide poliitilist profiili Lõuna-Ameerika silmis, sest Kuubal on Ladina-Ameerikas ja Lõuna-Ameerikas oma väiksusest hoolimata väga suur mõju. Kuid välispoliitiline mõju ei piirdu sellega.

"Majanduslikult ebakindlatel aegadel on Kuuba pidanud toetuma näiteks Nõukogude Liidule külma sõja ajal või Venetsueelale või Venemaale praegu. Iga kord, kui me suudame tõmmata Kuuba nende riikide mõjust eemale, on see USA jaoks diplomaatiline võit. Ja sellel on tegelikult ka tagajärgi. Näiteks 2014. aastal Putini visiidi ajal Kuubasse tühistas ta 32 miljardit dollarit Kuuba Nõukogude-aegset välisvõlga, mis oli umbes 90% nende Nõukogude-aegsest võlast. Ja ma arvan, et see ei olnud pelgalt kokkusattumus, et kaks kuud varem hääletas Kuuba koos 11 teise riigiga ÜRO peaassambleel USA esitletud resolutsiooni vastu, mis ütles, et Krimmi referendum oli õigustühine," lausus Muños.

See muidugi ei tähenda, et nüüd hakkab Kuuba Venemaa asemel koos Ameerika Ühendriikidega ÜRO-s hääletama.

"Me pole veel näinud kõiki positiivseid tulemusi sellest ajaloolisest lähenemisest. Obama Kuubale minek ei paranda ära kõiki probleeme USA ja Kuuba vahel. Läheb veel kuid ja aastaid, et me saaksime päriselt aru, milline oli selle visiidi ajalooline tähtsus ja selle 2014. aastal alanud protsessi tähtsus. Kuuba ei saa üleöö meie sõbraks, aga jah, me oleme juba näinud, kuidas see ei mõjuta ainult meie suhteid Kuubaga, vaid ka teiste Ladina-Ameerika riikidega. See on olnud suur võit selles mõttes, et see on aidanud parandada meie mainet üle maailma. Kogu maailm oli meie Kuuba-poliitika vastu," väitis Muños.

Seega võib selle ajaloolise visiidi tagajärgi näha ehk alles järgmiste aastate või aastakümnete jooksul. Pärast seda, kui Obama on juba ammu valgest majast lahkunud. Üheks väikseks, aga käegakatsutavaks tagajärjeks oli ehk suurejooneline Rolling Stonesi kontsert Kuuba elanikele.