Breedlove on kõigist oma eelkäijaist kõige sõnakamalt ja otsekohesemalt kritiseerinud Venemaa viimase paari aasta agressiivset käitumist. Üks põhjusi on kindlasti see, et kindrali ametiaeg on langenud ühte pöördeliste sündmustega Krimmis, Ida-Ukrainas ja Süürias. Breedlove sai äsja president Toomas Hendrik Ilveselt siinse regiooni julgeoleku ühe mõjukama kujundajana Kotkaristi I klassi teenetemärgi.

Ka ETV saatele "Välisilm" antud intervjuus keskendus Venemaale ja president Vladimir Putinile.

Ma ei suuda öelda, mis toimub Putini peas. Ja kui ma ütleksin teile oma arvamuse, kus ta peatub, siis peaksite selles vastuses kahtlema. Mina vaatan suutlikkust ja võimekust, mida Putin loob oma sõjaväes. Ja näen, mida sellega saaks teha, ja siis ma eeldan, kuhu ta võiks minna. Seega, ma ei proovi ära arvata, mis tal peas toimub, vaid vaatan tema vahendeid ja milleks neid kasutada saab. Ta on viimase viie aastaga palju investeerinud oma sõjaväkke. Ta on loonud korraliku maaväe. Olete näinud tema õhuväge Süürias ja katsetusi seal. Ta on jõudnud ka kaugmaa täpsusrakettide võimekusse, mida lasti nii laevadelt kui allveelaevadelt. Ta on loonud võimekuse näidata jõudu ning ta on seda jõudnud näidanud Krimmis ja Donbassis.

Kas üksused Balti riikidest Musta mereni on piisavad võimaliku rünnaku tõrjumiseks?

Kõige tähtsam on, et üksused Balti riikides, Poolas ja teistes kohtades nagu Rumeenia ja Bulgaaria näitavad, et NATO on kohal. Kui mäletate, mida USA president ütles: "Me kaitseme NATO territooriumi igat sentimeetrit." Need üksused rõhutavad seda lubadust, et viies artikkel on püha ning seisame selle taga.

Kas need üksused jäävad siia alaliselt?

Ma ei tea seda sõna. Me vahetame neid üksusi pidevalt ja meie siduv lubadus on neid hoida siin.

Kas üksuste arv kasvab?

Seda tuleb otsustada. Viimasel ministrite kohtumisel liitlaste operatsioonikeskus ACO sai ülesande välja arvestada suurendatud üksuste kohalolek. Meilt paluti poliitikutele esitada valikud, millised need üksused olema peaksid meie idapoolsemates riikides. Arendame seda dokumenti ja esitame otsustajatele Varssavi jaoks. Nemad otsustavad ja mitte meie.

Kas teie toetate seda?

Peame tõesti hindama, mis on piisav jõud piirkonnas, et kui Putin vaatab üle piiri, siis ta mõistab, et see on NATO, mitte see või teine riik, ning kui ta piiri ületab, siis on ta vastamisi kogu NATO-ga.

Üks osa NATO-st on Suwalki koridor. Kas see on nõrk koht NATO-s?

Mitmetel eluperioodidel arutatakse muuhulgas ka geograafia üle, mis on olulised antud hetke probleemistikus. Suwalki koridor on kindlasti tähtis, arvestades, mis toimub. Kuid me ei peaks ainult sellele keskenduma. Nagu teate, oleme mures ka muu pärast - ebakonventsionaalne sõda, küber, väikesed rohelised mehed jne. On mitmeid kohti, mille pärast muret tunda, ja Suwalki koridor on üks neist.

Putin on venitanud oma sõjalist jõudu Süüriasse ja Ukrainasse. Kas see on kõik või on ta võimeline enamaks?

Ma ei tea. Ma ei põikle teie küsimuse eest kõrvale, kuid seda me peame jälgima. On selge, et Putin on investeerinud palju sõjaväkke viimase viie aastaga ja ta jätkab seda, kuigi tema riigi majandusprobleemid kasvavad iga päev. See näitab tema sihikindlust kasvatada võimekust ja suutlikkust. Seega ma pole kindel vastuses teie küsimusele, kuid see on midagi, mida peame jälgima.

Aga Ukraina tulevik? Praegu proovivad nad uut valitsust ametisse seada, kuid kas sõjalises mõttes on Ukraina võimeline end kaitsma?

On väga raske teha neid asju, mida Ukrainalt praegu palutakse. Ehk muuta end samal ajal, kui sõjavägi on väljas valmis võitlema. Juba üht asja neist on raske teha, aga väga raske teha kaht samal ajal. Nad töötavad palju, et muutusi teha. Nende omad inimesed on seda palunud. On raske hoida sõjaväge väljas, kuid neil on väga võimekas sõjavägi. Nad on suurendanud võimekust ja parandanud tegevust viimase pooleteise aasta jooksul. Nad teevad head tööd.