Ringkonnakohus tühistas Kollolt (70) 840 069 euro ning Solovjovilt (68) ja Kollolt solidaarselt Kohtla-Järve kasuks 210 200 euro väljamõistmise, ütles kohtu pressiesindaja Krista Tamm ERR.ee-le.

Erinevalt Viru maakohtust rahuldas ringkonnakohus ka OÜ Värimali ja Vjatšeslav Safonovi (58) kaitsja taotluse 5664-eurose riigi õigusabi kulude hüvitamiseks.

Ülejäänud osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohus leidis, et maakohtul puudus alus asuda lahendama kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamise küsimust. Esmalt märkis kohus, et praegu kehtiv avaliku teenistuse seadus näeb ette, et varalise kahju hüvitamisel kohaldatakse teo toimepanemise ajal kehtinud avaliku teenistuse seadust.

Viimane nägi ette, et kahjuhüvitisnõudeid süüliselt teenistuskohustusi rikkunud ametniku vastu lahendatakse halduskohtus. Maakohtu otsusest nähtub, et Kollole ja Solovjovile heidetakse sisuliselt ette teenistuskohustuste rikkumist, mistõttu puudus maakohtul ringkonnakohtu arvates pädevus lahendada nende süüdistatavate poolt Kohtla-Järvele ebaseaduslikult tekitatud kahju hüvitamise nõuet kriminaalmenetluses.

Kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et Kohtla-Järve linnavalitsust oleks menetlusse kaastatud kannatanuna, samuti ei ole linn esitanud tsiviilhagi.

Riigikohus on varasemalt märkinud, et kannatanu nõude lahendamine ilma tsiviilhagita on võimalik ja vajalik üksnes juhul, kui on põhjendatud alus arvata, et väljaspool kriminaalmenetlust ei oleks kannatanu ise võimeline kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise nõuet kohasel või tõhusal viisil esitama või oleks see tema jaoks ebamõistlikult koormav.

Kohtla-Järve linn on aga avaliku võimu kandja, kellelt saab eeldada suuremaid õigusalaseid teadmisi ja oskusi ning puudub igasugune alus arvata, et ta ei ole ise oma õigusi võimeline kaitsma või et see oleks talle ebamõistlikult koormav.

Lisaks leidis ringkonnakohus, et antud juhul ei olnud kaitsjatel võimalust esitada vastuväiteid ega tõendeid kahju hüvitise väljamõistmisele ning ringkonnakohtu arvates on ebapiisavad maakohtu osundused sellele, et kahju laadile ja suurusele on viidatud süüdistusaktis, kuigi tsiviilhagi esitatud ei ole, ning et süüdistatavatele oli teada, et neile heidetakse ette kriminaalmenetluses kahju tekitamist.

Kohtupraktikas on põhimõte, et vastuväidete ja tõendite esitamise võimalus eeldab vältimatult seda, et süüdistatavale oleks tagatud teave selle kohta, milliste asjaolude alusel milline tsiviilnõue tema vastu on esitatud ja antud mõistlik aeg selle nõude suhtes oma seisukoha kujunemiseks. Seejuures ei piisa üksnes sellest, et nõude aluseks olevaid asjaolusid on süüdistusaktis kirjeldatud.

Süüdistatav peab olema teadlik, et süüdistuses nimetatud asjaolude alusel ei otsustata mitte üksnes tema süüküsimuse, vaid ka tsiviilõiguslike kohustuste üle. Samuti tuleb arvestada, et kuriteo koosseisulise kahju suurus ei pruugi kattuda tsiviilõiguslikult hüvitatava kahju suurusega.

Ringkonnakohus nõustus maakohtu arvamusega, et Solovjov pani toime süüteole kihutamise. Süüdistuse tekstis kirjeldatud faktiliste asjaolude kohaselt seisnes Solovjovi roll iga konkreetse konkursi puhul selles, et tal oli enda nägemus, kes peaks olema hanke võitja ning võttis seejärel selle isikuga ühendust ning lõi oma ametiseisundit ära kasutades kõik vajalikud tingimused selleks, et just see isik konkursi soovi korral võidaks.

Samuti nõustus ringkonnakohus sellega, et Solovjov pani toime omastamise tehes linnavalitsuse raamatupidamise vahendusel kolmandale isikule väljamakseid. Nende tegemine oli ebaseaduslik, kuna tegelikkuses kolmas isik käsundusaruannetes ja arvetel näidatud töid ei teostanud.

Ka nõustus ringkonnakohus sellega, et tõendikogum nii Kollo kui ka Solovjovi süüdistuses on piisav ülejäänud süüdistustes, milles maakohus nad süüdi mõistis.

Seoses mõistliku menetlusajaga leidis ringkonnakohus, et menetluse lõpetamine ei tule suure avaliku menetlushuvi tõttu kõne alla Solovjovi ega Kollo suhtes, vaid ainult Safonovi suhtes. Viimase puhul on avalik menetlushuvi suhteliselt vähene ja menetluse lõpetamine mõistliku aja riive tõttu igati asjakohane.

Kriminaalasjas alustati menetlust 17. märtsil 2009 ja asi jõudis maakohtusse 31. detsembril 2012. Menetlusaeg on praeguseks kestnud umbes kuus aastat ja viis kuud, seejuures ei ole võimalik määrata lõpplahendini jõudmise aega.

Puutuvalt Solovjovi ja Kollosse leidis ringkonnakohus, et avalik menetlushuvi kaalub ilmselgelt üles süüdistatavate õiguste võimaliku rikkumise. Linnapea ja aselinnapea poolt mitmete aastate jooksul toimepandud ametialased süüteod tekitavad suurt kahju riigi mainele kohaliku võimu tasandil, õõnestades selle usaldusväärsust.

Samas Safonovi puhul on tegemist pigem väiksema äriühingu juhatuse liikme konkurentsialase süüteoga, mida oma tähenduselt ei saa võrrelda linnajuhtidele süüks arvatavate süütegude mahu ja hulgaga võrrelda.

Viru Maakohus mõistis Solovjovi õigeks altkäemaksu võtmises, Safonovi ja OÜ Värimal õigeks altkäemaksu andmises ning Kollo usalduse kuritarvitamises ja ametialases võltsimises, kuna prokurör loobus neist süüdistustest.

Solovjov tunnistati maakohtu otsusega süüdi omastamises, konkurentsialastele süütegudele kihutamises ja aususe kohustuse rikkumisega seonduvates kuritegudes, võltsimises ja võltsitud dokumentide kasutamises ning usalduse kuritarvitamises. Kohus mõistis talle liitkaristuseks viieaastase tingimisi vangistuse sama pika katseajaga.

Kollo tunnistati süüdi ametialases võltsimises ja omastamises. Talle mõisteti nelja aasta ja kolme kuu pikkune tingimisi vangistus viieaastase katseajaga.

Solovjovi ja Kollo suhtes kohaldati lisakaristusena keeld töötada kolme aasta jooksul riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuses või asutuses.

Vjatšeslav Safonovi suhtes lõpetas maakohus menetluse konkurentsialase süüteo toimepanemises mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. OÜ Värimali mõistis maakohus õigeks konkurentsialase süüteo toimepanemises.