Ajakirjanikega kohtunud Hultqvist leppe detaile veel põhjalikult ei selgitanud, kuid märkis, et see puudutab koostööd, õppusi ja ühist arendustööd, vahendasid Yle ja Rootsi Raadio.

Kaitseminister tunnistas, et Rootsi ja USA kaitsekoostöö tugevdamise taga on Venemaa suunalt lähtuva ohu suurenemine. "Vene agressiooni võimalus teeb murelikuks ka Balti riike," nentis Hultqvist.

Hetkel on Rootsi arendamas - õigemini taastamas - võimekust kaitsta strateegilist Gotlandi saart, mis on äärmiselt oluline ka Balti riikide aitamise puhul.

USA asekaitseminister Jum Townsend rääkis, et Läänemere piirkonnas asuvad NATO partnerid nagu Rootsi arendavad oma kaitsevõimet Venemaa heidutamiseks USA-st eraldiseisvalt.

Samas märkis USA minister, et Rootsi on NATO-sse igal juhul teretulnud. Hultqvist vastas selle peale, et Rootsi pole praegu NATO liikmesust taotlemas.

"Liikmesuse küsimus lõhetaks meie oma riiki, survestaks Soomet, tekitaks desinformatsiooni ja propagandat ning võiks meie julgeolekule isegi kahjulik olla," kommenteeris sotsiaaldemokraadist kaitseminister hetkeseisu.

Arutelu NATO-ga liitumise üle sai Rootsis hoo sisse sügisel, kui kõik paremtsentristlikud erakonnad teatasid, et toetavad alliansiga liitumist.

Hetkel on Rootsi rahva enamus endiselt NATO-ga liitumise vastu, samas on liitumise toetamine jätkuvalt tõusuteel. Kõige olulisem asjaolu on praegu see, et valitsust juhtivad sotsiaaldemokraadid on liitumise vastu ehk paremtsentristide pilk on suunatud eelkõige valimiste järgsesse aega. Arvamusküsitluste kohaselt on Mõõdukas Koalitsioonipartei populaarsuselt sotsiaaldemokraatidest ette läinud, kuid valimised toimuvad alles 2018. aasta septembris.