Rootsi valitsus avaldas sõja ajal tegutsemist õpetava infovoldiku ({{commentsTotal}})

Rootsi valitsus on saanud valmis 20 lehekülje pikkuse infobrošüüri, mis annab kodanikele juhiseid, mida võtta ette sõja puhkemise või ulatusliku kriisi korral. Infovoldikud jõuavad 4,8 miljoni Rootsi majapidamiseni järgmisel nädalal.

Infovoldik "Kui tuleb kriis või sõda" (rootsi keeles ja inglise keeles), mille on valitsuse ülesandel andnud välja tsiviilkaitseamet (MSB), sisaldab näiteks nõuandeid, kuidas hankida joogivett, toitu ja ravimeid; märgata vaenulikku propagandat või leida tee lähimasse pommivarjendisse, vahendasid Yle ja Reuters.

Tegemist on esimese sellise infokampaaniaga Rootsis pärast Külma sõja lõppu ning viimati saadeti Rootsi majapidamistele sarnane infovoldik 1961. aastal. Hilisemad materjalid olid mõeldud juba ametkondlikuks kasutamiseks.

Rootsi riigikaitse arengukava koostav töörühm avaldas detsembris raporti, mille kohaselt ei saa enam välistada võimalust, et Rootsit tabab sõjaline agressioon. Töörühm on teinud ka ettepaneku, mille kohaselt peaks Rootsi kriisiolukorras ilma välise abita vähemalt kolm kuud hakkama saama ning mainitud infovoldik ongi osa tööst selle eesmärgi täitmisel.

Samuti rõhutab brošüür, et kodanikel on kohustus tegutseda, kui kodumaad oht ähvardab. "Kui Rootsit ründab teine riik, ei anna me alla. Igasugune informatsioon, mis annab mõista, justkui peaks vastupanu lõpetama, ei vasta tõele."

Brošüüris ei mainita otsesõnu, kust võimalik rünnak Rootsi riigi vastu peaks lähtuma. "Isegi kui Rootsi on turvalisem kui suurem osa riike, ohud eksisteerivad," nentis ameti juht Dan Eliasson ajakirjanikele selgitusi jagades.

Samas on teada, et Rootsi valitsus hakkas taas tõsisemat tähelepanu oma kaitsevõimele pöörama pärast 2014. aasta kriisi Ukrainas ja sellega seonduvat pingete kasvu Läänemere regioonis. Valitsus on viimasel ajal astunud mitmeid olulisi samme - kaitsekulutusi on suurendatud ja neid suurendatakse ka tulevikus, taastatakse ajateenistus ning alles äsja loodi kaitseväkke üle väga pika aja uus üksus, mille ülesandeks on strateegiliselt olulise Gotlandi saare kaitsmine. Vahepealsetel aastatel oli Gotlandi saar sõjalise kohalolekuta ning relvajõud saadeti sinna uuesti just nimelt seoses Venemaaga seostatud ohuhinnanguga.

Lisaks sellele on traditsiooniliselt erapooletus Rootsis kasvanud toetus NATO-ga liitumisele ning alliansi liikmeks saamist toetavad avalikult mitu paremtsentristlikku opositsiooniparteid.

Parlamendivalimised toimuvad Rootsis 2018. aasta 9. septembril ning viimaste arvamusküsitluste kohaselt on paremtsentristidel hea võimalus järgmine valitsus moodustada. Neli paremtsentristlikku erakonda on jõudnud esimest korda ajaloos ühisele seisukohale, et Rootsi peaks taotlema NATO-liikmesust.

Praegust valitsust juhtivad sotsiaaldemokraadid hetkel NATO liikmesust ei poolda, küll on aga nende eestvedamisel sõlmitud erinevaid kaitsekoostööleppeid Soome ja USA-ga. Samuti on ka allkirjastatud koostöölepe, mis lubab NATO-l teatavas olukorras Rootsi territooriumi kasutada.

Moskva on süüdistused pingete kasvatamises tagasi lükanud ning väitnud, et jutud Venemaast lähtuvast ohust olevat vaid "hüsteeria" ja "russofoobia".

Rootsi ei ole olnud sõjas rohkem kui 200 aastat, viimati oldi sõjas Norraga aastal 1814 ning kahes maailmasõjas õnnestus Stockholmil jääda neutraalseks.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: