Kaliningradi faktor mõjutab NATO tippkohtumise otsuseid ({{commentsTotal}})

Venemaa sõjalaevad Kaliningradi oblastis Baltiiskis. Illustreeriv foto.
Venemaa sõjalaevad Kaliningradi oblastis Baltiiskis. Illustreeriv foto. Autor/allikas: Maxim Shemetov/Reuters/Scanpix

Poola pealinnast Varssavist, kus reedel algab NATO tippkohtumine, asub 250 kilomeetri kaugusel Venemaa Kaliningradi oblast, mis etendab olulist rolli alliansi kohaloleku suurendamise kontekstis selle idatiival.

NATO kaitseministrid kiitsid juunis viimasel Varssavi tippkohtumise eelsel nõupidamisel heaks Eestisse, Lätisse, Leetu ja Poola liitlasvägede pataljonide paigutamise. Lõplik otsus tehakse tippkohtumisel.

NATO pataljonid saabuvad oma uude asukohta Eestisse, Lätisse, Leetu ja Poola eeldatavasti 2017. aasta alguses ja hakkavad vahetuma iga poole aasta järel. Igasse pataljoni kuulub 500-1000 sõjaväelast.

Kaliningrad, mis asub Poola ja Leedu vahel, on Venemaale strateegilise tähtsusega piirkond, kus asub Vene Balti mere laevastik, maaväeüksused ning õhuväesalk, mille käsutuses on hävitajad, pommitajad ning helikopterid. Samuti on militariseeritud territooriumile paigutatud ka radarisüsteem ning muud sõjaväetehnikat.

NATO on mures, et Venemaa tahab luua pind-õhk-tüüpi raketisüsteemide ja muu relvastuse abil Kaliningradist nn tõkestatud juurdepääsuga tsooni (A2/AD), mis takistaks konflikti korral alliansi vägede liikumist idarindel.

"Viie aasta eest polnud mingit põhjust mures olla, kui võis enam-vähem loota Venemaa rahumeelsele käitumisele," sõnas Briti mõttekoja Royal United Services Institute Vene uuringute keskuse teadur Igor Sutjagin. "Nüüd terendab oht, et neid vägesid võidakse kasutada ja see tekitab muret," ütles ta.

Kaliningrad kandis Teise maailmasõja eel nime Königsberg ning oli osa Saksamaale kuulunud Ida-Preisimaast. Punaarmee kätte langemise järel saadeti piirkonnast välja 1,2 miljonit seal elanud sakslast ning sinna toodi elama Nõukogude Liidu kodanikud.

Venemaa tegeleb nüüd piirkonnas aktiivselt oma üksuste täiendamise ja relvastuse uuendamisega seoses NATO õppustega Läänemere piirkonnas, plaanitud alliansi vägede kohalolu suurendamisega ning raketikilbi elementide rajamisega Poola.

Vene kaitseministri Sergei Šoigu sõnul on NATO sammud toonud kaasa vajaduse vastumeetmete järgi. Venemaa on täiendanud oma Balti laevastikku uute aluste, relvastuse ja personaliga.

Samuti viitas Vene suursaadik Leedus Aleksandr Udaltsov mõne päeva eest raketisüsteemide Iskander võimalikule paigutamisele Kaliningradi oblastisse, mis oleks tema sõnul vastus NATO tegevusele Euroopas.

Vene relvajõud kasutasid Iskandereid Kaliningradis mullu peetud Vene sõjaväeõppustel.

Allikas: BNS



PIKK INTERVJUU
Mart Helme

Mart Helme: EKRE on valmis valitsusse minema

Alljärgnev ei ole nõrganärvilistele. Populaarsuselt kolmanda parlamendierakonna, EKRE esimees Mart Helme annab tihedate valangutega sõnatuld ja tundub, et tema padrunilint ei saa kunagi tühjaks. Ajakirjanik Toomas Sildam küsib, kuulab ja üritab aegajalt vaielda.

"Foorum".

Krista Aru "Foorumis": Reinsalu vabandus on pealesunnitud

Vabaerakonna liige Krista Aru ütles ETV saates "Foorum", et justiitsminister Urmas Reinsalu ei suuda tunnistada, et ta on eksinud. Aru hinnangul oli Reinsalu vabandus oma sõnakasutuse pärast pealesunnitud. Teisipäevane "Foorum" küsis, kas õhus on valitsuskriis?

uudised
Mis on vorsti sees? Vorsti tehakse lihast ja vorsti sees, vähemalt pildil oleva salaamivorsti sees, on liha.

Reportaaž lihalaborist: mis on vorsti sees?

Mis teeb kartulikrõpsu krõpsuvaks? Aga mis annab jäätisele sametise maitse? Vastus on toiduaine detailideni lihvitud koostis. Just sellist tehnoloogiat uuritakse ja arendatakse koos ettevõtjatega Eesti maaülikooli neljapäeval avatavas toidumajas.

Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: