Uus sihtasutus on Patarei merekindluse detailplaneeringu suhtes kriitiline ({{commentsTotal}})

Uus detailplaneering näeb ette muinsuskaitse all oleva Patarei merekindluse renoveerimist ning lubab merekindluse ja Lennusadama vahele ehitada kuni viiekorruselisi elu-ja ärihooneid. Täna asutatud Kalaranna Patarei sihtasutuse hinnangul on aga planeering koostatud vaid selleks, et kompleksi müümine kulgeks hõlpsamalt, samas kui uued hooned hakkaksid kindlust varjama.

Kui uus detailplaneering järgmisel aastal kehtestatakse, läheb ajalooline Patarei merekindlus enampakkumisele, hinnaga suurusjärgus 5 miljonit eurot. Ostja peab aga arvestama tunduvalt suuremate kulutustega, kuna hoone renoveerimine maksaks kindlasti kümneid miljoneid eurosid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Peale planeeringu kehtestamist on jälle samm edasi selles suunas, et seda objekti saaks reaalselt asuda korrastama ja peale seda see objekt saaks siis linnaruumis käibele tulla erinevates funktsioonides. Loomulikult ei pruugi seal kõik ruumid olla igale linnakodanikule edaspidi avatud, aga läbi galeriide, restoranide, kohvikute, poodide ja lõpetades mõne bürooruumi ja uushoonestuses korteri on see siis võimalik mitmekülgselt käibesse saada," selgitas Riigi Kinnisvara AS (RKAS) arendusdirektor Timo Aarmaa.

Vastloodud sihtasutus heidab ette, et RKAS tahab unikaalset kompleksi maha müüa võimalikult väikeste piirangutega. Nende hinnangul ähvardab uue detailplaneeringu kehtestamisel merekindlust tundmatuseni ümberehitamine ja avalikust kasutusest suurel määral kadumine.

"Praegu on kehtestatud uus detailplaneering, mis annab võimalikule investorile väga vabad käed ehitada siia Patarei kõrvale ja praktiliselt mälestise peale uusi hooneid. Meie arvates see rikub Patarei kui mälestise vaadeldavust ja ta ei taga ka mälestise säilimist," selgitas SA Kalaranna Patarei asutajaliige Helle Solnask.

"Kõik väärtuslikud hooned on seal kaitsealused hooned ja ega seal ühegi planeeringu ja tegevusega ju omaalgatuslikult ja isetegevuslikult lammutada ja pildist ära kaotada ei õnnestu. Seda kõike on planeeringu tegemisel arvestatud ja arvestatakse ka edasi projekteerimisel ja ehitamisel," sõnas omakorda Aarmaa.

Viimati oli Patarei merekindlus müügis neli aastat tagasi, alghinnaga 3 miljonit eurot. Hoolimata mitmetest huvilistest, sobivat investorit ei leitud.

Toimetaja: Laur Viirand



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: