Gazprom ja Inglise-Hollandi energiakontsern Shell, Prantsuse ettevõte Engie, Austria energiafirma OMV ning Saksamaa ettevõtted Uniper ja Wintershall sõlmisid möödunud aastal leppe Nord Streami gaasijuhtme laiendamiseks 10 miljardi euro eest. Projektiga on kavas 2019. aastaks ehitada kaks lisajuhet olemasoleva kahe Nord Stream 1 gaasijuhtme kõrvale ning kahekordistada iga-aastast gaasimahtu 110 miljardi kuupmeetrini.

Poola konkurentsiamet (Urzed Ochrony Konkurencji i Konsumentow ehk UOKiK) teatas juuli lõpus, et on firmade liitumise vastu, sest see võib tuua kaasa ebaõiglase konkurentsi ja tugevdada liigselt Gazpromi, mis juba etendab juhtrolli gaasitarnetes Poolasse.

Kuigi gaasijuhe Poolat ei läbi, oli otsus Gazpromi ja partnerite jaoks tõsiseks löögiks. Partnerid teatasid 12. augustil, et võtavad Poola võimudele esitatud taotluse ühisfirma asutamisloa saamiseks tagasi, kuid projektiga lubasid nad siiski jätkata. Lääne firmad lubasid, et igaüks neist otsib alternatiivseid võimalusi iseseisvalt gaasijuhtme projekti panustada, vahendas EUobserver.

Laupäeval ütles Gazpromi asejuht Aleksandr Medvedev TASS-ile, et partnerid on otsustanud mitte enam oodata, sest ettevõte Nord Stream 2 kui selline toimib ja töötab. "See, kuidas välismaised partnerid osa võtavad - see on küsimus, mille nad ise otsustavad," selgitas ta.

"Nad otsivad võimalusi projektiga ühineda. Meie liigume oma plaanide kohaselt edasi. Meie partnerid jagavad meie visiooni," rääkis Medvedev.

Ka Wintershalli pressiesindaja on Vene meediale kinnitanud, et ettevõte toetab endiselt projekti ning otsib alternatiivseid lahendusi.

Poola konkurentsiameti juht Marek Niechcial ütles aga omakorda, et Poola otsus on lõplik. "See peatab selle tehingu," rõhutas ta.

Otsus tähendab muuhulgas ka seda, et Gazprom peab ise leidma gaasijuhtme ehitamiseks 8 miljardit eurot ning seda olukorras, kus Venemaa pankade võime rahvusvahelistelt turgudelt kapitali koguda on EL-i ja USA poolt kehtestatud sanktsioonide tõttu raskendatud.

Lisaks peavad gaasijuhtmele andma veel heakskiidu ka Taani, Soome ja Rootsi, sest merre rajatav Nord Stream 2 peaks läbima nimetatud riikide majandustsoone.

Euroopa Komisjon on omakorda andnud mõista, et Nord Stream 2 kõik osad peavad olema vastavuses EL-i energiapoliitikat käsitlevate reeglitega, muuhulgas konkurentsi puudutavate tingimustega.

Sarnastel asjaoludel pidi Gazprom juba loobuma varasemast, Musta merd läbima pidanud South Streami projektist.