ERR Brüsselis: ekspertide sõnul Euroopa kaitseliit NATO-ga ei konkureeriks
Saksamaa ja Prantsusmaa käisid eelmisel nädalal välja plaani Euroopa kaitsekoostöö suurendamiseks, analüütiku Andrea Frontini sõnul ei konkureeriks Euroopa kaitseliit NATO-ga.
Rändekriis, terrorism ja majanduse paigalseisust süvenev sotsiaalne ebakindlus sunnivad Euroopa Liidu liidreid otsima uusi lahendusi. Aga kuna uusi ideid, millega 27 liikmesriiki nõustuksid, paistmas pole, pööratakse pilgud minevikku, vahendas "Välisilm".
Kui Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker pooleteise aasta eest ühes intervjuus Euroopa armee teema üles võttis, pidasid paljud Brüsselis seda tööõnnetuseks. Täna saab öelda, et Juncker valmistas ette pinnast ideele, mis võib Euroopa integratsioonis pöörata uue lehekülje.
"Poliitiline arusaamine on olemas ja nõudlus kodanike poolt ka. Tundub, et asjad liiguvad," ütles Eesti esindaja Euroopa Liidu poliitika- ja julgeolekukomitees Lembit Uibo.
Euroopa armee on föderalistide unelm, mis on sama vana kui Euroopa Liit. Esimesed katsed Lääne-Euroopa relvajõudude ühendamiseks tehti 1950. aastatel, aga toona kukutas plaani läbi Prantsuse parlament.
Hiljem on Euroopa armee mõtteid tõrjunud London. Kuigi britid ei näi veel täpselt isegi teadvat, millal lahutusprotsessiga algust tehakse, käisid Saksa ja Prantsuse liidrid välja konkreetse plaani Euroopa kaitsekoostöö edendamiseks.
"See, et ettepanek tuleb nendest pealinnadest, tähendab, et suured mängijad on teadlikud tihedamast kaitsekoostöö vajadusest ja see võib olla surve teistele, et selle peale vähemalt mõelda," rääkis mõttekoja EPC analüütik Andrea Frontini.
"Saksamaa on seda kaua tahtnud, kaitseminister on vähemalt aasta rääkinud, et Euroopa Liidul on kaitseliitu vaja. See on arusaadav Saksamaa perspektiivist, sest Saksa sõjaväge peab moderniseerima. Ajaloopärandi ja aastakümneid kestnud patsifistliku poliitika tõttu on Saksamaal seda üksi raske teha," selgitas mõttekoja CEPS analüütik Steven Blockmans.
Kaitsekoostöö suhtes on entusiastlik ka Itaalia ning enamasti Euroopa integratsiooni tõrjuvalt suhtuv Visegradi nelik. Poola, Tšehhi ja Ungari liidrid esinesid suve jooksul üleskutsetega luua Euroopa armee. Tõsi, viimane ei anna küll ehk kõige täpsemini edasi Berliini-Pariisi ideed, aga mõjub kodupublikule sütitavalt.
"Võib-olla tõesti see loosunglik Euroopa armee ei anna edasi seda, mida teha tahetakse. See on võib-olla hea, andmaks kodanikule edasi pilti ambitsioonist," arvas Lembit Uibo. Tema sõnul tuleb aga pihta hakata praktilisematest asjadest.
Berliini-Pariisi plaan näebki ette üsna praktilisi samme, näiteks ühishangete suurendamist, kaitsealase teadus- ja arendustegevuse rahastamist Euroopa Liidu eelarvest, ühise logistikaüksuse rajamist ja luureinfo kogumist Euroopa satelliitide abil. Samuti pakutakse välja alalise EL-i sõjaliste operatsioonide peastaabi loomine.
"Hetkel on see jagatud erinevate liikmesriikide vahel, mis tähendab, et nad peavad iga kord uuesti ratast leiutama hakkama, kui mõni missioon välja läheb. Alaline peakorter, mis ei oleks võrreldav NATO suurusega, vaid pigem transpordi, andmejagamise logistikakeskus, kiirendaks Euroopa Liidu rahuvalvemissioone," ütles Steven Blockmans.
Frontini sõnul on idee muuta koostöö tõhusamaks. "Ma usun, et isegi lahingugruppide kasutus võib paraneda sellest ettepanekust, kui asjadega edasi liigutakse," arvas ta.
Ettepanek, mis võiks optimeerida 27 liikmesriigi kaitsekulutusi ja aidata siluda rändekriisis tekkinud lõhed Ida- ja Lääne-Euroopa vahel, peab vähemalt esialgu arvestama 28. liikmesriigi arvamusega.
Briti kaitseminister Michael Fallon ütles The Timesile antud intervjuus, et kuni Suurbritannia on Liidus, seisab London vastu igasugustele katsetele dubleerida NATO raames tehtavat koostööd.
Andrea Frontini usub, et planeeritav Euroopa kaitseliit ei konkureeriks NATO-ga.
"Euroopa kaitse tugevdamine ei tööta NATO vastu. Ameeriklased on väga häälekalt julgustanud eurooplastel tegema rohkem koostööd kaitseküsimustes. Euroopa Liidu ja NATO suhe on olnud tasakaalust väljas. Kui suurendame koostööd Euroopa Liidus, saavutame parema tööjaotuse Euroopa Liidu ja NATO vahel," selgitas Frontini.
"NATO-l on konventsionaalse kaitse, territoriaalse kaitse roll. Euroopa Liit saab täiendada läbi missioonide, operatsioonide ja tsiviilpoole pealt, läbi hübriidohtudega tegelemise jne," ütles Lembit Uibo.
Toimetaja: Merili Nael