Eesti koolijuhte hakatakse peagi sooteadlikkuse asjus koolitama ({{commentsTotal}})

Uuringud näitavad, et Eestis saavad tüdrukud ja poisid juba lasteaiast alates erineval viisil ja määral tähelepanu ning neid suunatakse soo alusel erinevate tegevuste juurde. Poliitikauuringute keskus Praxis ja Tartu ülikooli haridusteaduste instituut hakkavad järgmisest nädalast õpetama Eesti koolijuhte, kuidas muuta meie koolide juhtimine sooteadlikumaks.

Praxise sooteadliku koolijuhtimise koolituse eestvedaja Helen Biini sõnul sõltuvad Eesti koolis õpilase soost tema haridustulemused, elukutsevalikud ja koolist väljalangevus. Nii on näiteks Eurostati 2013. aasta uuringu andmeil koolist väljalangenute hulgas Eestis poisse üle kahe korra rohkem kui tüdrukuid, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

Selline kool ei ole sooteadlik, leiab Biin, kuna poiste suurem koolist väljalangevus on märk sellest, et Eesti koolides ei teadvustata piisavalt poiste ja tüdrukute erinevat positsiooni hariduses. Samuti saavad tema sõnul poisid ja tüdrukud erineval määral tähelepanu, neid suunatakse koolis erinevatele elualadele ja seetõttu erinevad nende õpitulemused ja elukutsevalikud.

"Mida meie peame silmas sooteadlikkuse all on, et me oleksime teadlikud esiteks sellest, mis olukorras on ühiskonnas mehed ja naised. Eesti on hästi selline sooliselt jaotunud ühiskond, meil naised-mehed töötavad eri elualadel, õpivad erinevaid asju, meil on hästi tugevalt sees naiste-meeste alad, naiste-meeste rollid ühiskonnas," selgitas Praxise sooteadliku koolijuhtimise teemaekspert Biin.

Biin ütles, et sooteadlikkus tähendab nii soostereotüüpide kui ka sugude vaheliste erinevuste teadvustamist. Teadvustamist näiteks selleks, et soostereotüüpide kaudu ei võetaks poistelt ära julgust õppida näiteks juuksuriks ja tüdrukutelt julgust saada ehitusinseneriks.

"Võtame kaks naist: Marju Lauristin ja Anu Saagim. Mõlemad on naised, aga nad on väga erinevad ja kui me läheneme neile ühe ja sama stereotüübiga, milline on selline keskmine naine, siis me ei kirjelda kumbagi võrdselt ja kui me sellest stereotüübist lähtuvalt pakume neile mingisuguseid võimalusi hariduseks või tegevuseks, siis ilmselgelt me ei rahulda kummagi vajadusi. Me peame tegelikult lähenema asjale individuaalsemalt. Ja sama kehtib ka õpilastega koolis," arutles teemaekspert.

Treener: spordis on soosstereotüübid juba pigem müüt

Tallinna külje all paikneva elamusspordi keskuse Spot of Tallinn treeneri Mikael Parmani sõnul on stereotüübid spordis pigem juba müüt.

"Ütleme nii, et algselt olid siin ainult poisid, kui see just avati. Poistel oli muidugi see suurem tuhin, et uus koht ja uued võimalused. Aga nüüd tüdrukud on kõrvalt pealt vaadanud. Algul tüdrukud käisid poistega kaasas, olid pargi kõrval, vaatasid ja üks hetk avastasid, et miks mitte ka ise proovida. Siis võtsid kiivrid ja kaitsmed, panid peale ja said aru, et kui seda turvaliselt teha, siis see sobib tüdrukutele ka ideaalselt," rääkis tõukeratta treener Parman.

Tartu Tähe noorteklubi noorsootöötaja Piret Pruus sõnas, et soostereotüüpe on laste seas lihtne lõhkuda, kui lastelaagris ei tehta nii-öelda tüdrukute ja poiste asju, vaid tehakse koos seda, mis tore tundub.

"Praegu antud laagri puhul ei ole täheldanud, et tüdrukud keelduksid mingit asja tegemast, kuna see on liiga poisilik või poistel vastupidi. Nagu näha, siis poisid kokkavad meeleldi ja meisterdavad. Me ei mõtle konkreetselt, et millised on nüüd poiste või tüdrukute, vaid me mõtleme, et mida lapsed võiksid koos vahvat teha. Tegevused on ikka mõeldud, aga et ainult poiste tegevus või ainult tüdrukute tegevus, sellist asja meil vähemalt sel aastal küll ei ole olnud," lausus ta.

Koolijuht: mõiste "sooteadlik" segane taust teeb murelikuks

Ehkki nii Praxise kui haridusministeeriumi sõnul on Eesti kool sooteadlikuks õppeks valmis, on ka kahtlejaid.

Põhikooli osas eraldi poiste ja tüdrukute klassidega Tallinna Vanalinna hariduskolleegiumi direktori Kersti Nigeseni sõnul tekitab temas kui koolijuhis hirmu mõiste "sooteadlik" segasus.

"Tegelikult mulle tundub, et selle sõna taga võib olla väga erinev ideoloogiline taust. Ja see teeb mind murelikuks. Kui selle sooteadlikkuse taga on see, et me püüame nagu nivelleerida soolist eripära ja moodustada niisugust keskmist, siis see on minu meelest küll mitte ainult koolisüsteemi, vaid ka ühiskonna seisukohalt väga ohtlik," nentis ta.

Teemaekspert Biin kommenteeris, et inimestel tihtipeale käivitub see hirm, et nüüd tahetakse teha kõigist lastest sooneutraalse massi. "Et poisid ei tohi enam olla tugevad ja tüdrukud ei tohi enam mängida printsessi, aga see ei ole tegelikult see, mida me soovime või mis on eesmärk."

Praxise sõnul ei ole põhimõtteliselt vale see, kui poisse ja tüdrukuid suunatakse soo alusel erinevate tegevuste juurde. Põhimõtteliselt vale on see, kui lastele ei anta võimalust valida, mida nad näiteks tööõpetuse tunnis teha tahaksid.

Seega selgitavad Praxis ja haridusministeerium, et sooteadlikkus ei tähenda sooliste eripärade kaotamist, nagu kõneldi ajakirjanduses tema sõnul ekslikult Soome sooteadliku kooli idee puhul. Koolijuhte hirmutav mõiste võiks idee eestvedajate sõnul olla Eesti kui Euroopa suurima naiste ja meeste vahelise palgalõhe mõistmise allikas.

"Näitab ju kogemus Euroopas ja uuringud, et need riigid, kus sooline võrdõiguslikkus on alusväärtus, kus seda ka rakendatakse praktilisel tasandil, et seal on ka ühiskond majanduslikult efektiivsem. See ütleb, et tööturul ei ole piiranguid soolisel alusel, inimestel on võrdsed karjäärivõimalused ja eneseteostusvõimalused," sõnas omakorda haridusministeeriumi üldharidusosakonna peaekspert Kersti Kivirüüt.

Ehkki koolijuht Kersti Nigesen ütleb, et Praxise lähenemist sooteadlikkusele on tal veel keeruline mõista, on nii Nigesen, Praxis kui ka haridusministeerium ühel meelel, et Eesti koolis tuleb igale lapsele luua võimalused just tema eripäradest lähtudes, võimaldades näiteks poistel pesakasti ehitamise asemel hoopis söögi tegemist õppida, kui ta end nii hästi tunneb. Praxis lubab, et koolitusega sunniviisiliselt ühtegi kooli sooteadlikuks muutma ei hakata.

"Me oleme saanud selle kutse. Nüüd mul ei ole seda kutset praegu siin ees, aga seda kutset lugedes tekkis mul arusaam, et see kontseptuaalne lähtealus ei ole see, mida me toetaksime. Kuivõrd me oleme kool, kus kohal me viime ise pidevalt läbi laste arengu uuringuid, jälgime sealjuures ka soo eripära ja muid arengunäitajaid, siis ma arvan, et meie tugineme oma koolituses uuringutele," märkis koolijuht Nigesen.

Biini sõnul on nende eesmärk, et inimesed mõtleksid selle asja läbi. "Kui nad selle läbi mõtlemise järel leiavad, et kõik see on väga õige, mida nad on senini mõelnud, siis las nii olla, aga see on vähemalt teadlik valik," arvas Praxise ekspert.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: