Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Kreml: Putinil on Prantsuse presidendiks pürgiva Filloniga head suhted

{{1479815764000 | amCalendar}}
Peaministrid Fillon ja Putin 2011. aastal Moskvas.
Peaministrid Fillon ja Putin 2011. aastal Moskvas. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Kreml teatas, et president Vladimir Putinil on Prantsuse paremtsentristide presidendikandidaadi valimistel esikohal oleva ekspeaminister François Filloniga "üsna head suhted".

Putini pressiesindaja Dmitri Peskov märkis, et Moskva jälgib Prantsusmaa presidendivalimisi suure tähelepanuga. Head suhted Putini vahel aga olevat tekkinud ajal, kui mõlemad olid ametis peaministritena, vahendas Reuters.

Prantsusmaa peamise paremtsentristliku erakonna (Les Républicains ehk LR) eelvalimistel sai endine peaminister Fillon 44 protsenti, samuti endine peaminister Alain Juppé 28 protsenti ja ekspresident Nicolas Sarkozy 21 protsenti häältest. Prantsuse paremtsentristide presidendikandidaat selgub pühapäeval peetavas teises voorus, kus vastamisi lähevad Fillon (62) ja Juppé (71). Filloni edu peeti üllatavaks, sest analüütikud ja arvamusküsitlused prognoosisid esikohta Juppé'le ning tema teise vooru tõenäoliseks vastaseks peeti pigem Sarkozy'd.

Sarkozy teatas oma loobumiskõnes, et toetab teises voorus Fillon'i. See tähendab aga seda, et Fillloni võiduvõimalused on nüüd küllaltki suured.

Esialgsetel andmetel andis esimeses voorus hääle umbes neli miljonit inimest. Sarkozy kehvale tulemusele aitas kaasa asjaolu, et parempoolsed pidasid sel korral esimesed USA-stiilis eelvalimised, milles said osaleda parteisse mitte kuuluvad valijad.

Osalejad pidid maksma kahe eurose osalustasu ning allkirjastama avalduse, milles kinnitasid, et järgivad "tsentristide ja parempoolsete vaateid". Hääletusel osales hulgaliselt vasakpoolseid, kes väidetavalt soovisid blokeerida ekspresident Sarkozy kandidatuuri.

Paremtsentristide kandidaadil tuleb järgmise aasta mais toimuvate presidendivalimistele teises voorus minna tõenäoliselt vastamisi parempopulistliku Rahvusrinde liidri Marine Le Peniga, sest president François Hollande'i sotsialistide reiting on hetkel väga madal. Hollande pole veel hetkel teatanud, kas tal on kavas uuesti riigipeaks pürgida.

Eelmisel nädalal teatas Hollande'i endine majandusminister Emmanuel Macron otsusest kandideerida sõltumatuna, muutes sellega pildi vasakjõudude ridades veelgi segasemaks.

Politico: Fillon on Kremli poliitika järjekindel toetaja

Fillon töötas president Sarkozy ajal viis aastat peaministrina, kes eriti silma ei paistnud ning keda väidetavalt Sarkozy kutsus selja taga "luuseriks". Nüüd aga tundub, et eelvalimiste käigus õnnestus Fillonil anda Sarkozy edasisele poliitilisele karjäärile surmahoop, kirjutab väljaanne Politico.

Analüütikud on tema puhul toonud esile kolm asja.

Esiteks on ta Prantsuse paremtsentristide seas üks majandusküsimustes liberaalsemaid poliitikuid, kes on ise tunnistanud, et tema eeskujuks on kunagine Briti peaminister Margaret Thatcher. Ta soovib ametiühingute võimule jõuliselt vastu astuda, vähendada avaliku sektori kulutusi 100 miljardi euro võrra, kaotada 35-tunnise töönädala ning koondada umbes 500 000 ametnikku.

Ainus, mille poolest Fillon Thatcherist erineb on eelkõige see, et ta toetab tihedamat eurointegratsiooni - eurotsooni valitsust, Euroopa Liidu ühise kaitsevõimekuse arendamist ning ühiste välispiiride tugevdamist.

Tema majanduslikud ettepanekud on olnud Prantsuse poliitikat arvestades nii radikaalsed, et teda on seetõttu kritiseerinud ka paljud teised paremtsentristid, sealhulgas ka Juppé, kes on nimetanud neid absurdseteks ja tuletanud meelde, et omal ajal peaministrina ei suutnud Fillon tegelikult eriti mingeid reforme läbi viia.

Teisipäeval teatas ka tsentrist François Bayrou, et Filloni reformiplaanid kujutavad Prantsusmaale ohtu ning seega kavatseb ta toetada teises voorus Juppé'd. Bayrou ei välistanud ka võimalust, et kavatseb ise samuti presidendivalimistel osaleda. 2007. aasta presidendivalimistel kogus ta esimeses voorus 18,5% häältest, 2012. aasta valimiste ajal sai aga tema otsus toetada teises voorus sotsialistide kandidaati Hollande'i, kelle õnnestus seetõttu võita ametis olevat riigipead Sarkozy'd.

Teise olulise detailina on Filloni puhul mainitud tema lähedasi suhteid konservatiivsete katoliiklike ringkondadega. Erinevalt Sarkozy'st või Juppé'st oli ta algusest peale häälekalt vastu homoabieludele ning avaldas toetust homoabielude vastasele liikumisele "“La Manif Pour Tous”. Kuigi ta praegu ei luba enam homoabielude tühistamist, on ta lubanud ära keelata mitmed nendega seotud reeglid, mis puudutavad näiteks geipaaride adopteerimisõigust, kunstviljastamise võimalust lesbipaaridele jne.

Filloni religioossed vaated mõjutavad ka seda, kuidas ta on avalikes esinemistes kirjeldanud võitlust terrorismiga, milles ta näeb eelkõige Prantsusmaal usulist ja tsivilisatsioonilist vastasseisu. ISIS-e vastases võitluses on seetõttu tema arvates põhjendatud ka koostöö Moskva ja Teheraniga.

Kolmas asjaolu, mis on eriti välispoliitika puhul silma torganud, on tema järjekindel Venemaa seisukohtade õigustamine. Ning see on ka teema, mille puhul Fillon erineb oma tavapärast paremtsentristlikku poliitikat esindavast vastasest Juppé'st.

Suhete parandamist Venemaaga on nõudnud mitmed paremtsentristide seas presidendikandidaadiks pürginud poliitikud, nende seas ka Sarkozy, kes käis lõppeval aastal ka Venemaal Putiniga kohtumas, kuid mitte keegi neist pole esindanud niivõrd järjekindlalt ja pikka aega Moskva-sõbralikke seisukohti.

Alates 2012. aastast, mil ta peaministri kohalt lahkuma pidi, on ta pidevalt võtnud tele- ja raadiosaadetes sõna Venemaa kaitseks. Kui Venemaa poolt toetatud võitlejad 2014. aasta kevadel Ida-Ukrainasse imbusid, selgitas ta, et tegu on venekeelse piirkonnaga, mis rohkem või vähem kuulubki Moskvale. Kui lääneriigid kehtestasid Venemaa vastu Krimmi annekteerimise eest sanktsioonid, nimetas Fillon neid "negatiivseteks" ning kutsus üles neid kaotama. Kui Venemaa asus Süürias president Bashar al-Assadit lahinguväljal toetama, pidas ta kriitikat tähtsusetuks ning kutsus eurooplasi üles liituma Iraani, Süüria ja Venemaaga, et seeläbi ISIS-e vastu võidelda.

Kui USA presidendivalimiste ajal väljendasid mõned Lääne poliitikud või ametnikud muret kandidaat Donald Trumpi väidetava Putini suhtes sõbraliku tooni pärast, teatas Fillon, et ta ei karda Trumpi ja Putini liitu, vaid hoopis loodab selle sündimist.

NATO-t süüdistab Fillon provotseerimises ja Venemaa piiridele liiga lähedale liikumises. Samuti tuleb tema arvates astuda vastu "Ameerika imperialismile" ning võtta USA dollari asemel reservvaluutana kasutusele hoopis euro.

Filloni liitlaseks on ka tema valitsuses ministrina töötanud LR-i rahvasaadik Thierry Mariani, kes on viimasel ajal käinud korduvalt Venemaa poolt annekteeritud Krimmis, kus ta on kritiseerinud Vene-vastase sanktsioonide kehtestamist, lääneriikide Moskva-poliitikat ning väitnud, et Krimmis järgitakse krimmitatarlaste õigusi paremini kui venelaste õigusi Balti riikides. 

Olukord, kus Fillon saab paremtsentristide presidendikandidaadiks, tooks seega tõenäoliselt kaasa selle, et järgmise aasta presidendivalimiste lõppvoorus ongi kaks Kremli suhtes sõbralikku poliitikut - Fillon ja Marine Le Pen.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: