Vesi purskab välja kolmest torust, mis on tehtud selleks, et kaevanduskäikudesse sattunud pinnavesi ei uputaks metsa, vaid vesi suunduks lähedal asuvasse ojja, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kosel toimuv tuleneb füüsikatunnis õpitud ühendatud anumate seadusest ehk madalamal asuvad nõiakaevud hakkavad ülevalt poolt tuleva vee tõttu üle ajama. Praegusel juhul on ühendaja rollis kaevanduskäigud.

"Jõhvi linn on kõrgustiku peal. On olemas täiesti selline nimetus kui Jõhvi kõrgustik, kuigi tavainimese silm seda ära ei märka, aga sinna ida poole, Vasavere kunagise ürgoru poole, seal on juba meetreid ja meetreid madalamal kõik see värk. Nüüd kui Jõhvi sulavesi jõudis maa-alustesse käikudesse, siis seal hakkas ta uuesti pinnale suruma. Ja aastaid tagasi oli mets üle ujutatud ja metsamehed olid jõle pahased ja siis tegelikult tollane Eesti Põlevkivi puuriski sinna sellised kolm täitsa jämedat toru ja et seal samas kõrval läheb üks Sanniku oja nimeline väike ojakene, et see vesi lasta siis kultuurselt, sinna. Mitte, et ta ise imbub välja ja metsa uputab," selgitas loodusgiid Enn Käiss ja märkis, et tema kui giidi hinnangul on tegu põneva vaatamisväärsusega.