Riigiprokuratuur esitas Savisaarele süüdistuse kuritegudes
Riigiprokuratuur esitas teisipäeval Keskerakonna endisele esimehele ja Tallinna linnapea ametist kriminaaluurimise tõttu kõrvaldatud Edgar Savisaarele süüdistuse kuritegudes. ERR-ile teadaolevalt on Savisaare ja tema kaassüüdistatavate süüdistusakt 106-leheküljeline.
Juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus ütles ERR.ee-le, et kohtueelse menetluse ajal ühendati kolm menetluses olevat kriminaalasja, mille raames esitati süüdistus erinevate kuritegude toimepanemises.
"Kõnealuse kriminaalasja raames on arestitud konfiskeerimise asendamise tagamiseks sularaha kokku summas üle 200 000 euro," märkis Evestus.
"Kõnealuste juhtumite uurimisega oleme jõudnud järgmisesse faasi ehk süüdistusakti kohtusse saatmiseni. Kuna kohtumenetlus on veel ees, siis kriminaalasja raames kogutud tõendite ning süüdistuse sisu detailne avaldamine jääb kohtusaali,“ sõnas juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus.
Nääs: riigiprokuratuur rikkus menetlusõigust
Savisaare kaitsja, vandeadvokaat Oliver Nääs kinnitas ERR-ile, et nii Savisaar kui Keskerakond on süüdistusakti kätte saanud. "Ees seisab ettevalmistamine kohtumenetluses, järgnevalt määrab kohus aja korraldavaks eelistungiks, enne mida peavad kaitsjad esitama kohtule kaitseaktid ja taotlused."
Nääs pidas tähelepanuväärseks asjaolu, et vahetult enne süüdistuse esitamist saatis riigiprokuratuur kaitsjatele üle 300 lehekülje täiendavaid tõendeid.
"Kahetsusväärselt ei jätnud Riigiprokuratuur aga kaitsjatele võimalust nende tõendite osas taotlusi või seisukohti esitada, vaid saatis asja enne seda menetlusõigust rikkudes kohtusse," ütles Nääs.
Aivar Pilv: arvestades asja mahtu võtab kohtumenetlus minimaalselt kolm-neli kuud
Aleaxander Kofkini kaitsja vandeadvokat Aivar Pilv ütles ERR.ee-le, et tema kaitsealune Alexander Kofkin ei ole Edgar Savisaarele altkäemaksu lubanud ega andnud.
"Minu kaitsealune ennast esitatud süüdistuses jätkuvalt süüdi ei tunnista ja meie kaitsepositsioon pole selles osas muutunud. Esitame oma kokkuvõtvad seisukohad ja vastuväited süüdistusele kaitseaktis. Valimisreklaamiga seotud kriminaalasi, mis on antud asja juurde liidetud hiljem, ei puuduta Alexander Kofkinit," märkis Pilv.
Tema sõnul pole ta kaitsjana jõudnud veel teisipäeva õhtupoolikul süüdistusaktiga sisuliselt tutvuda. "Arvestades dokumendi mahtu (106lk) ja prokuröri poolt käsitletud tõendite loetelu, millele riiklik süüdistaja soovib tugineda, nõuab see põhjalikku süvenemist ja märkimisväärselt aega," nentis Pilv.
Pilv selgitas, et lisaks kirjalike tõendite uurimisele soovib prokurör kohtumenetluses küsitleda 148 tunnistajat ning lisanduvad veel kaitsjate poolt taotletavad täiendavad tõendid.
"Advokaadid peavad kaitseakti esitama kohtule kolm tööpäeva enne eelistungit, mille võimalik aeg selgub ilmselt lähiajal. Eelistungil määratakse põhiistungite ajakava ning kohtumenetluse kuupäevad. Arvestades asja mahtu nõuab asja arutamine minimaalselt 3-4 kuu jagu tööpäevi ehk 70-80 tööpäeva. Kuid tõenäoliselt sellest ei piisa, sest tunnistajate küsitlemisele kuluvat aega pole võimalik täpsemalt määratleda," tõdes Pilv.
Süüdistus
Riigiprokuratuur süüdistab Savisaart Tallinna eelarvevahendite kasutamises enda ja Keskerakonna huvides ehk omastamises suures ulatuses, ametiisikuna ja grupis, samuti neljas altkäemaksu võtmise episoodis, rahapesus ning Keskerakonnale suures ulatuses keelatud annetuse vastu võtmises.
Süüdistuse järgi võttis Savisaar tuntud ettevõtjatelt 2014. ja 2015. aastal korduvalt altkäemaksu varade ja soodustustena nii enda kui ka kolmanda isiku kasuks mitmesaja tuhande euro ulatuses.
Rahapesu süüdistus puudutab väidetavalt Šveitsi pangas hoitud 192 000 eurot, millest ligi 174 000 kasutas ta eesmärgiga varjata vara ebaseaduslikku päritolu ja tegelikku omanikku.
Selles osas käivitati uurimine juba 2011. aastal ning liideti hiljem altkäemaksude väidetavat võtmist puudutava kriminaalasjaga.
Riigiprokuratuur on varem märkinud, et kriminaalasjas kogutud andmete järgi kuritarvitas Savisaar linnale eraldatud eelarvelisi vahendeid kohaliku omavalitsuse volikogu valimisreklaamide valmistamisel 2013. aastal.
Savisaare kaitsja Oliver Nääs on varem öelnud, et Savisaar on talle kinnitanud, et ei ole Tallinna linna vara omastanud.
Selles osas käivitas riigiprokuratuur kriminaaluurimise 2014. aasta suvel erakondade rahastamise järelevalve komisjoni avalduse alusel, et kontrollida, kas Tallinna linnajuhtide tegevuses seoses valimisreklaamidega võis linnaraha kasutamisel esineda rikkumisi.
Näiteks läks tele- ja raadioreklaam "Tallinn liigub", kus Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimees Edgar Savisaar liikumist ja sporti propageeris, linnakodanikele maksma üle 50 000 euro.
Mitmed tuntud keskerakondlased, kelle plakatid toona linnaruumi ehtisid, väitsid siis, et tegemist ei ole valimispropagandaga, vaid teavituskampaaniaga.
Samas on riigikohus leidnud, et nii Savisaar kui ka teised tuntud keskerakondlased peavad enesereklaamiks kasutatud linnaraha Tallinnale tagasi maksma.
Keskerakond on saanud juriidilise isikuna süüdistuse keelatud annetuse vastu võtmises. Summa, millest jutt, on Nääsi sõnul 275 000 eurot. "Selle laenulepingu olid sõlminud omavahel Hillar Teder ja Paavo Pettai. Süüdistuse kohaselt leitakse, et tegelikult oli laenu saajaks Keskerakond," ütles Nääs.
Savisaarele altkäemaksu andmises on süüdistuse saanud ärimehed Aivar Tuulberg, Alexander Kofkin, Hillar Teder ja Vello Kunman.
Tallinna linnavolikogu esimeest Kalev Kallot süüdistatakse kaasaaitamises altkäemaksu andmisele ja võtmisele ning Savisaarele altkäemaksu vahendamises süüdistatakse ekspoliitik Villu Reiljani.
ERR-ile teadaolevalt lisandus süüdistatavate ringi Priit Kutser.
Mullu 22. septembril esitas kaitsepolitsei Savisaarele kahtlustuse korduvas altkäemaksu võtmises ning samal päeval korraldati Tallinna linnavalitsuses ja tema Hundisilma talus läbiotsimine.
Seitse ametnikku pääses kriminaalkaristuseta
Seitsme ametiisiku suhtes lõpetas prokuratuur kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu, kuna ametnike tegevus ei olnud kantud tahtlusest omastada linna vara erakonnale ega sellega seotud inimestele.
Seitsme inimese suhtes lõpetas prokuratuur kriminaalmenetluse oportuniteedi põhimõtetel ehk prokuratuuri hinnangul on kahtlustuse saanud inimeste poolt toime pandud kuritegu tuvastatud, kuid nende süü ja roll kuriteo toimepanemisel ei olnud määrav.
Kõnealustele inimestele on määratud rahaline kohustus, mis tasutakse riigituludesse, lisaks peavad nad hüvitama osaliselt kriminaalmenetluse kulud.
Toimetaja: Marek Kuul