Uus riigiasutus hakkab analüüsima praegu niisama seisvate maavarade kaevandamist ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kaevandus
Kaevandus Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Ülejärgmisest aastast alustab suure tõenäosusega tööd uus riigiasutus, mis hakkab muu hulgas analüüsima praegu mittekaevandatavate maavarade, näiteks fosforiidi kasutuselevõtmist.

Riikliku geoloogiateenistuse loomine on kirjas uue võimuliidu plaanides, kuid tegelikult on see teema majandusministeeriumis päevakorral olnud juba poolteist aastat. Ministeeriumi kinnitusel võimaldab uus asutus saada parema pildi sellest, millises seisus on Eesti maavarad, seejuures need, mida praegu ei kaevandatagi.

Üheks maavaraks, mille kaevandamise mõttekust saab uus asutus analüüsida, on fosforiit. "On veel päris palju muid maavarasid, mida ei kasutata, aga mida oleks mõistlik uurida ja millel oleks päris suur väärtus. Näiteks graptoliitargilliit, kvartsmagnetiit jne kuni rauamaakideni välja," selgitas majandusministeeriumi asekantsler Ando Leppiman ERR-ile.

"Riigi huvisfääris on kahtlemata päris palju maavarasid, kuid tänase päeval ei ole meil arusaamist, kui palju seda väärtust maa sees on ja mida see kaasa tooks, kui neid maavarasid hakataks kasutama," ütles ta.

"Geoloogiateenistuse sisu on see, et /.../ riik hakkaks ise tellima uuringuid potentsiaalsete maavararessursside kohta. Ja kui uuringuid näitavad, et neid oleks kasulik kasutusele võtta ja ühiskonnale on see vastuvõetav, siis hakataks ette valmistama kontsessioonide andmisi," märkis Leppiman.

Asekantsleri sõnul soovib riik, et selliste analüüside korraldamine ei jääks ainult erasektori ülesandeks. "Kui me meenutame, et aastatel 2010-2014 algatas erasektor osade mittekasutatavate maavarade osas mitmeid uuringuid ja need tekitasid ühiskonnas küsitavusi, siis on mõistlik hoida neid asju riigi käes."

Riigifirma Geoloogiakeskus pannakse kinni

Riigile kuulub praegu osaühing Geoloogiakeskus, kus töötab enam kui poolsada inimest, ning mis tegeleb osaliselt sarnaste ülesannetega, mis on ette nähtud geoloogiateenistusele. Ettevõte teenib osa oma tuludest turult, müües oma teenuseid, kuid samas saab raha ka riigieelarve baasrahastuse näol. Seoses uue asutuse loomisega on plaanis riigifirma likvideerida.

Suureses osas võtab riigiasutus ettevõtte ülesanded üle, kuid mitte üks-ühele. "Me ei saa öelda, et tänane Geoloogiakeskus hakkab olema lihtsalt riigiasutus ja teise nimega," kinnitas Leppiman. "Praegu ongi plaan selline, et osad funktsioonid me tõstame üle ja osad lähevad mõne teise asutuse alla. Geoloogiateenustusele tulevad samas juurde uued funktsioonid."

Riiklikus geoloogiateenistuses asub ilmselt tööle alla viiekümne inimese. "Meil ei ole mõtet teha meeletult suurt riigile kuuluvat asutust juurde. Süvauuringud ja muu selline on tellitud sisse ülikoolidest," kinnitas Leppiman.

Asekantsleri sõnul on plaanis täpsem eelarve ja uue asutuse tegevusülesanded paika panna lähemale poole aasta jooksul ning uus asutus saaks selle plaani järgi tööd alustada 2018. aastast.

Toimetaja: Oliver Kahu

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: