1980. aastatel fosforiidikaevanduse kavandamise ümber kujunenud pingelise olukorra tulemusena peatusid Eestis aastakümneteks riiklikult toetatud maapõueuuringud. Pärast pausi alustas riik maapõue puurimist eelmisel aastal Jõhvi rauamaardla asukohas. Praegu uuritakse sealt välja võetud materjale Arbaveres puursüdamike hoidlas. Samal ajal valmistub Eesti Geoloogiateenistus (EGT) Virumaal fosforiidi uurimiseks.

"Me ei eelda, et me leiaksime sealt midagi väga uut. Pigem on selle puurimise mõte kontrollida olemasolevat infot. Meil on nõukogude ajast kogutud palju andmeid graptoliitargilliidi ja fosforiidi kohta. Meil on vaja uue materjali abil kontrollida, kas olemasolev info on piisavalt täpne. Puurime värske materjali, võtame sealt proovid, võrdleme seda vana infoga," rääkis EGT maapõueressursside osakonna juhataja Tiit Kaasik.

"Teine eesmärk sellel puurimisel on see, et kui me saame värske materjali, siis saame teha täiendavaid proove, mida varem ei tehtud. Näiteks uue infona on päevakorrale tõusnud see, et fosforiidis on ka haruldased muldmetallid," lisas Kaasik.

Põlevkivikaevandustega seotud koosolekutel võimaliku fosforiidiuurimise kohta meelsust uurides on selgunud, et maavara ENSV-aegsest kurikuulsast minevikust hoolimata inimesed uuringute vastu ei ole, ütles Lüganuse vallavanem Andrea Eiche.

"Inimestel on kindlasti hirmud suured, fosforiidihirm on neil siiamaani sees, sest need, kes toona lapsed olid, on ju nüüd täiskasvanud ja hirm on jätkuvalt olemas. Me oleme seda teemat erinevatel põlevkivikoosolekutel arutanud ja siis on inimesed öelnud, et kuna see on riigi varu ja kui riik seda ise uurib, siis ei olegi see nii hull ja peaasi, et kohe alguses seda eraettevõtete kätte ei anta," rääkis Eiche.

Rahva vastuseisu uuringutele ei usu ka Viru-Nigula keskkonnaspetsialist Heiko Källo, sest tema sõnul ollakse nende vallas maapõueuuringutega harjunud ning fosforiidiuuringud midagi erilist ei ole, sest uurimine ei tähenda veel kaevandamist, vaid annab infot maapõue kohta.

"See on täiesti tavapärane protsess. Meil Viru-Nigula vallaski tehakse aastas selliseid auke kümneid ja kümneid – see ei kujuta endast keskkonnale ohtu. Igasugune uurimine on kasulik, see annab nii teadlastele kui ka riigile tervikuna väljundi: me saame teada mahud, me saame teada, me saame väärt infot, mida tulevikus vajaduse korral ära kasuda, ning igasugune uus teadmine on positiivne," sõnas Källo.

Kui Jõhvi rauamaardlas võeti kahest puuraugust puursüdamikke välja rohkem kui poolteise kilomeetri jagu, siis fosforiidimaardlate uurimisaugud nii sügavad ei ole, ulatudes veerandsajast meetrist 120 meetrini. Augud on planeeritud puurida Ida-Virumaal Lüganuse (4) ja Toila (2) vallas ning Kohtla-Järve linnas (1) ning Lääne-Virumaal Viru-Nigula (3) ja Vinni (6) vallas.

Lisaks 16 Türisalu kihistu graptoliitargilliidi ja Kallavere kihistu fosforiidi ladestu puuraugule võib Eesti Geoloogateenistus selle aasta sügisel seal piirkonnas teha veelgi puurauke. EGT maapõueressursside osakonna juhataja Tiit Kaasiku sõnul on 16 augule pakkumiste esitamise tähtajaks 12. juuni ning puurimised peaks plaanide kohaselt algama juulis.

"Potentsiaalselt võib sellised auke tulla natuke üle 30. 16 auku tuleb kindlasti, ülejäänud akudega on meil ettevalmistamisel täpsem plaan, valmistame ette loataotlust ja kui see on tehtud, siis tuleb ka hange. See on pigem sügise teema," ütles Kaasik.

1950.-1980. aastatel tehti Rakvere, Toolse ja Aseri fosforiidimaardlas üle 2000 puuraugu.