Trump levitas Twitteris Assange'i seisukohta Vene küberrünnakute asjus ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Donald Trump.
Donald Trump. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

USA presidendiks valitud Donald Trump levitas oma Twitteri-postituses Wikileaksi juhi Julian Assange'i väidet, et Demokraatliku Partei Rahvuskongressi (DNC) tabanud küberrünnaku ja andmelekke taga polnud Venemaa.

"Julian Assange ütles, et isegi 14-aastane oleks võinud Podestat häkkida," kirjutas Trump Hillary Clintoni kampaaniajuhile John Podestale viidates. "Miks oli DNC nii hooletu? Samuti ütles ta (Assange - toim.), et Venemaa ei andnud talle seda infot!" 

Fox Newsis Sean Hannityle antud pikas intervjuus kordas Assange kõiki oma varasemaid väiteid, muuhulgas ka seda, et demokraatide lekkinud dokumente ei saanud ta Venemaa esindajate käest. Intervjuu leidis aset Ecuadori Londoni saatkonnas, kus Assange on viibinud juba viis aastat, et vältida enda väljaandmist Rootsile, kus teda süüdistatakse seksuaalkuritegudes.

Lisaks andis Trump teada, et tema kohtumine USA luureteenistuste esindajatega, et nimetatud teemat arutada, lükkus edasi reede peale. ""Luure" briifing nn "Venemaa häkkimise" kohta lükati edasi reedele, võib-olla on vaja rohkem aega, et materjal kokku saada. Väga kummaline!" kirjutas tulevane USA riigipea. 

Politicoga rääkinud USA ametnik aga lükkas kuuldused edasilükkamise kohta tagasi ja kinnitas, et nimetatud briifing pidi toimuma reedel ka algsete plaanide kohaselt.

Samuti viitas Trump Assange'i väitele, et USA meedia olevat väga ebaaus. "Ebaausam kui keegi oskab arvata," lisas omalt poolt Trump.

Trump on korduvalt avaldanud kahtlust 17 USA luureagentuuri hinnangu kohta, mille andmetel on just nimelt Venemaa vastutav USA presidendivalimiste ajal aset leidnud küberrünnakute kampaania eest. Näiteks on ta öelnud, et küberrünnakute puhul olevat süüdlast sisuliselt võimatu välja selgitada ning et ta teab küberrünnakute kohta "asju, mida teised ei tea". Sarnaseid seisukohti on väljendanud ka mitmed Trumpi meeskonna liikmed, kes on muuhulgas väitnud, et küberrünnakute teema on hoopis demokraatide toetajate, luureagentuuride ja meedia halvasti varjatud katse õõnestada Trumpi administratsiooni juba enne selle ametisseasumist.

Mitmed analüütikud on nii varem kui ka kolmapäeval väljendanud oma jahmatust, et tulevane USA president usub rohkem kahtlase taustaga Wikileaksi juhti kui oma riigi erinevaid luure- ja julgeolekuametnikke. Muuhulgas on mitmed eksperdid - näiteks ajakirjanik Edward Lucas ja endine luuretöötaja John Schindler - öelnud, et igaühele, kes vähegi luureteemadest huvitub, on olnud aastaid selge, et Wikileaksi ja Assange'i näol on olnud aastaid tegu Kremli info- ja luureoperatsioonide ühe osaga ning seetõttu on tulevase riigipea positiivne suhtumine ning ka Fox Newsi otsus Assange'iga niivõrd esinduslik intervjuu teha väga märkimisväärsed.

USA meedias on aga välja toodud, et Trumpi positiivsetel avaldustel Venemaa presidendi Vladimir Putini aadressil on juba enne presidendiks saamist olnud tuntavad tagajärjed - nimelt on Putini kuvand vabariiklastest valijate silmis oluliselt paranenud.

Eriti tähelepanuväärseks saab vabariiklaste seas toimunud muutust pidada seetõttu, et varem on Vabariiklik Partei olnud demokraatidest Venemaa suhtes palju vaenulikumalt meelestatud ning enne Trumpi esilekerkimist süüdistasid vabariiklased Obama administratsiooni selles, et viimase reaktsioon Venemaa tegevusele on jäänud liiga pehmeks.

Kuigi Kongressis olevad vabariiklastest poliitikud on endiselt Kremli suhtes kriitilised, on muutus leidnud aset eelkõige valijate seas ning eriti nende valijate seas, kes aktiviseerusid pärast Trumpi kandidatuuri.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: